m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Kes teeb ilma Torino olümpial?

Ilma ilmaga arvestamata ei saa läbi ühelgi välisspordialal. Talispordialad on jällegi kõige ilmatundlikumad. Kui sirvida olümpiaraamatuid, võib pea kõikidelt mängudelt leida meenutusi seoses ilmaoludega. Näiteks 1924. aastal I taliolümpiamängudel Chamonix’s loobusid paljud võistlejad 50 km sõidust liigkülma (-17 °C) tõttu, järgmistel mängudel, 1928. aastal Sankt Moritzis ei hoolitud klimatoloogide hoiatustest ning olümpia viidi jaanuarist üle veebruari, et pikendada turismihooaega. Ja tulemus: soojalaine (+22 °C!) muutis nii jää kui lumerajad pehmeks. USAs Lake Placidis 1932. aastal suusahüppajad lausa plartsatasid vette. Radadele toodi lund juurde isegi Kanadast!

1992. aastal Albertville’is tuli mees-laskesuusatajail võistelda väga vesisel rajal  (meie mees Urmas Kaljuvee kommenteeris: Rada oli nagu käsn!), lisaks häiris veel tugev udu (Panin umbes!).

Kes tahab tänapäeval spordis edu saavutada, ei saa alati lootma jääda vaid iseendale (näiteks väledaile jalgadele). Üha enam pööratakse tähelepanu spordirajatistele, varustusele ning ilmateenistusele. Suurvõistluste aja valik sõltub ju põhiliselt koha kliimast.

Kohe-kohe algava Torino olümpia ilmateenistuse ettevalmistus algas juba 2003. aasta detsembris. Nüüd peaks mängudeks ka sünoptikute poole pealt kõik valmis olema. Ilmateenistuse meeskonda kuulub 75 inimest – meteoroloogid, lumeteadlased, arvutispetsid jne.

Võistluste aegu annavad andmeid 66 automaatilmajaama (Eestis on neid, muide, 23), kaks meteoradarit, aeroloogilised süsteemid. Kõik see värk töötab selleks, et anda pidevat infot võistluspaikade õhu- ja lumetemperatuuri, tuule ning õhuniiskuse, isegi laviiniohu kohta.

Tööd on sünoptikuil küllaga: koostada prognoos järgmiseks veerandtunniks, päevaks, viieks päevaks, anda välja lumepinna temperatuuri kaarte ja igasugu andmeid lume omaduste kohta jne.

Ilm mõjutab võistlusi mitte ainult väljas, vaid ka sisehallides. Näiteks sõltuvad kiiruisutajate tulemused oluliselt nii jääst, selle struktuurist, kui ka hoones valitsevaist ilmatingimustest – õhu temperatuurist ning niiskusest. Maailma üks kuulsamaid jäämeistreid, kanadalane Mark Messer, kes on Itaaliasse appi kutsutud, pihtis, et peab alati arvestama pealtvaatajate hulgaga (palju hingeauru muutvat jää aeglasemaks!).

Loodame omalt poolt, et Torinos jätkuks lund, libedat jääd  ja et ilmataat ei teeks mängulistele “külma”.

Ain Kallis

Hinda meid!