m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Soe eeltalv

Mitmesuguseid inimesele vajalikke kaupu ja teenuseid tuuakse riiki sisse ja viiakse välja. Kahjuks ei saa seda ilmaga teha. Eriti aasta külmemal poolel, kui külmade või soojade õhumasside rännak üle Eestimaa toob kaasa käreda külma, sulailma või hoopis sompus ja sooja aastalõpu. Jääb üle vaid statistikat teha ning prognooside abil piiluda lootusrikkalt tulevikku.

Sellel sügistalvel on soojakraade olnud äärmuslikult palju. See ei kehti ainult üksikute päevade, vaid pikema ajavahemiku –  kogu eeltalvise perioodi kohta. Klimatoloogid loevad eeltalveks ajaperioodi esimesest lumest püsivate külmailmade saabumiseni ja lumikatte moodustumiseni. Selle aja ilmatingimused on Eestis aastast aastasse väga erinevad. Näiteks Jõgeval kestab eeltalv keskmiselt 8. novembrist kuni 9. detsembrini. 1922-2006. aastate keskmine õhutemperatuur sellel ajavahemikul jääb  rohkem miinuspoolele ja oli  kõige madalam 1998. aastal –7,7 °C. Külm oli ka 1993. aasta – 7,1 °C ning 1941. aasta eeltalv – 6,5 °C. Kõige soojem oli eeltalv käesoleval, 2006. aastal keskmise temperatuuriga 4,5 °C. Sooja poolest järgnevad võrdselt 2000. ning 1938. aasta 3,3 °C-ga. Kuna sügis-talvine ilmastik vabariigi ulatuses palju ei erine, võime öelda, et kogu Eestis oli 2006. aasta eeltalv ilmselt üks kõige soojemaid alates 1922. aastast. Toome siinkohal välja ka uue detsembrikuu Eesti soojarekordi: see registreeriti 6.detsembril 2006.a. Valgas – 11,9 °C; Jõgeva rekordiks oli samal päeval 11,2 °C.

Millised õhumassid põhjustasid käesoleva aasta, samuti 2000. aasta sooja eeltalve? Kas on nende liikumises ka analoogiat?

2000.aasta november-detsember
Kuni 24. novembrini püsis Islandi ja Suurbritannia vahel laia haardega  madalrõhuala, mille serva mööda kandis edelavool madalrõhulohud üksteise järel Läänemere äärde, mis ka meile sooja õhku tõid.

Alates 25.novembrist sünoptiline olukord muutus. Venemaal tugevnes külm kõrgrõhuala ja Eestisse saabus kagutuultega külmem ja kuivem õhumass. 29. novembril saabus külaline lõunast ja tõi Vahemerelt uuesti portsu sooja.

Detsembri algul sai Islandi ja Suurbritannia vaheline veteväli taas  madalrõhkkonna peastaabiks, mis andis oma rüpes arenenud osatsüklonitele suuna üle Skandinaavia kirdesse ja sealt juba edasi  Venemaa põhjaaladele. Tsüklonite ränne Atlandi ookeani põhjaosast Skandinaavia poole jätkus veel kuni 15. detsembrini.

16.detsembril tõi ilmamuutuse Rootsi lõunaosast itta liikunud madalrõhkkkond, mis jättis Eesti oma põhjatiiba ja avas ukse külmemale  õhule.

2006.aasta november – detsembri algus
Novembrikuu esimesel poolel liikusid tsüklonid küllalt tihti meist mööda rohkem ida või lõuna poolt ja hoidsid nõnda õhutemperatuuri fooni võrdlemisi madalal. Kuu teisel poolel oli ilm väga soe. Atlandilt jõudis ridamisi uusi madalrõhkkondi Norra merele, mis sealt edasi kirdesse kerkisid. Analoogselt aastaga 2000 kinnistus nii Euroopa keskmistel laiustel kui Läänemere ääres edelavool, mis Atlandi sooja õhu meile kandis. Detsembri esimesel poolel jääb madalrõhuväli Norra merele paikseks ja selle serva mööda liiguvad tihti väga aktiivsed madalrõhulohud üle Läänemere ümbruse ja jätkavad sooja õhu transporti.

Kui neid kahte aastat võrrelda, võib leida palju sarnaseid jooni nii rõhkkondade paigutuses kui õhutemperatuuri näitudes ja ka sagedastes vihmasagarates. Analoogiliselt on ka sel aastal kuu keskpaigas külmalainet oodata. Kuid tõenäoliselt võib 20.12. uuesti lühiajaliselt ports sooja Läänemere äärde jõuda. Jõulude lähenedes peaks siiski uuesti külma tegema. Aga paraku praeguse prognoospildi järgi ei saa ilm rahu ka jõulude ajal, pakkudes sagedasti sadusid ja õhutemperatuuri suuri muutusi.

ÖÖPÄEVA KESKMISE ÕHUTEMPERATUURI JAOTUS JÕGEVAL 1922-2006 a. EELTALVEL (8. NOVEMBRIST 9. DETSEMBRINI)
Sooja graafik

Tiina Tammets, Taimi Paljak, Galina Suhhova

Hinda meid!