m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Rõõmustavat päikesekiirguse vallast

Zürichis asuvast maailma päikesekiirguse andmebaasist (WRDC) teatati äsja, et Tartu-Tõravere ilmajaam on oma andmete esitamise kiiruselt ning kvaliteedilt momendil nn BSRN-jaamade süsteemis esikohal.

Mis on BSRN? See on päikesekiirguse mõõtmise baasjaamade (Baseline Surface Radiation Network) võrk, mis koosneb umbes neljakümnest vaatluskohast üle kogu maailma. Vaatlusvõrgu ülesandeiks on 1) anda andmeid satelliitidelt tehtavate kiirgusmõõtmiste kontrolliks (seetõttu peavad andmed jõudma keskusesse võimalikult operatiivselt), 2) uute mõõteriistade ning -metoodikate katsetamine ja, mis viimastel aastatel eriti aktuaalne – kliimamuutuste uurimine.

Baasjaamade võrk loodi 1992. aastal. Seitse aastat hiljem, olles läbinud range kandidaat-jaama staatuse, sai ka Eesti jaam nn täisjaamaks. Tänu Keskkonnaministeeriumi toetusele ning WMO abile on kasutatavad instrumendid maailmatasemel.

Meie andmed peavad esindama Euroopa idaosa kliimat. Meile lähim läänepoolne BSRN-jaam asub Saksamaal, idapoolne aga alles Hiinas ning Jaapanis! Tõravere sõsarjaamad asuvad Alaskast ja Teravmägedest kuni lõunapooluseni välja.

Miks siis on päikesekiirguse andmed nõnda olulised? Päike on teatavasti liikumapanevaks jõuks kõikidele nendele protsessidele, mis toimuvad Maa atmosfääris ja kujundavad ilma meie planeedil. Ta on kui “ilmastikuteatri” peanäitejuht.

Kiirgusandmeid on hakatud üha rohkem kasutama kliimauurijate poolt (Tartu andmeid kasutati ka viimases IPCC kliimaaruande koostamisel). Kuna on täiustunud tööstustehnoloogia ja vähenenud atmosfääri paisatavate saasteainete hulk, siis on Eesti taeva läbipaistvus jõudnud möödunud sajandi kolmekümnendate aastate tasemele. Suurenenud on ka päikesekiirguse aastasummad

Päikesekiirguse andmed pakuvad huvi peale klimatoloogide ja geofüüsikute ka bioloogidele, põllumeestele, arhitektidele, helioenergeetikuile ning muidugi meedikuile (ultraviolett-kiirgus!).

Hinda meid!