m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Ülevaade 1996-2007 aastate jõuluilmast

Jõuluajaga käib ikka kaasas ootus ja lootus valgele lumevaibale. Viimased kaks aastat on meid teinud selles osas murelikuks. Kui paarkümmend aastat tagasi oli nn ”mustad jõulud” erakordne juhus, siis viimase kümne aasta jooksul on seda juhtunud kahel korral, 2006. ja 2007. aastal. Kriitiline on olukord olnud lumega ka 1998., 2000., 2003., 2004. aastate jõulude ajal (24.-31.12).

2003. aasta jõululaupäeval kattis lumevaip peaaegu kogu Eestimaa. Kõige paksem lumekiht oli Kirde-Eestis 14-18 cm, õhem aga Lääne-Eestis ning Paldiski, Kihnu ja Ruhnu olid lumeta. Kuid juba teisel jõulupühal (26.12) sulas lumi kõikjal ära. Uusaasta ööl hakkas sadama lund ja 1. jaanuari hommikuks oli maapind Põhja- ja Ida-Eestis kaetud 1-3 cm paksuse lumekihiga.

Kriitiline olukord lume osas püsis ka 2000. aastal, kui 23. detsembril oli pehme sulailm ning lund vaid poole cm jagu. Õnneks õhutemperatuur öösel langes ja sadas ka lund. Nii saavutati jõuluõhtuks lumekihi paksuseks Tallinnas 2 cm. Tartus oli olukord veidi kindlam, seal oli lund maas 7 cm jagu.

1998 aasta jõulud olid “valged”, kuid kohe pärast jõulupühi saabus sula ja sulatas kogu lumikate. Nii tuli uus aasta vastu võtta musta maaga.

Ka 2002. aastal oli lund vähe, Tallinnas vaid ühe, Tartus 2 cm jagu, aga mitte sula või ähvardava vihma tõttu, vaid antitsüklonaalses olukorras oli lihtsalt lumepilvedega kitsas. Õnneks tuli järgmistel päevadel siiski lumelisa ja nii ulatus vana-aasta õhtuks lumikate paksus vastavalt 9 ja 15 cm-ni.

Lume poolest rahulikud jõulud ja aastavahetus olid 1996., 1999., 2000., 2001., 2004. ja 2005. aastal. Neist aastatest kõige paksem lumevaip oli maas Tallinnas 1996. aastal kui lumekihi paksuseks jõuluajal mõõdeti 12-18; Tartus aga 2001. aastal 11-13 cm.

1997. aastal jõulupühade ajal oli sula ning sadas ka vihma, seetõttu sulas/vajus lumikate vana-aasta õhtuks kokku Tallinnas 3, Tartus 1 cm-le.

Heites pilgu temperatuurigraafikutele märkame, et sagedasti jõulupühade ajal õhutemperatuuri tõusis, mis oli seotud tsüklonaalsuse suurenemisega ehk teisisõnu madalrõhualade või nende lohkude jõudmistega Eesti kohale. 9 aastal 12-st pöördus tuul jõulude ajal edelasse, tuues meile Lääne-Euroopast sooja õhumassi. See, kas ilm läks sulale või mitte, sõltus eelnevast temperatuurifoonist. Kui enne jõule olid meil krõbedad külmakraadid, siis ei suutnud ka Lääne-Euroopast tulnud soe meie lumikattele liialt liiga teha. Kui aga balansseerisime niikuinii külma ja sooja piiril, kippus soojatoov edelatuul meie lumikatte rikkuma. Vaid ühel korral viimase 12 aasta jooksul, so 2002. aastal, oli aasta viimasel nädalal meie kohal stabiilne kõrgrõhuala.

joulud_ohutemp_tallinn

Joonis 1. Jõuluaja (23.-31.12) kekmine lumikatte paksus ja keskmine ööpäevane õhutemperatuur Tallinnas.

joulud_ohutemp_tartu

Joonis 2. Jõuluaja (23.-31.12) kekmine lumikatte paksus ja keskmine ööpäevane õhutemperatuur Tartus.

dets_1996-2007_tallinn

Joonis 3. 24.detsembri lumikatte paksus ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur Tallinnas.

dets_1996-2007_tartu

Joonis 4. 24. detsembri lumikatte paksus ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur Tartus.

dets_1996-2007_kylm_tallinn

Joonis 5. Külma jõuluaja keskmine õhutemperatuur 23-31.12 oli allapoole –2°C ja oli püsiv lumikate Tallinnas.

dets_1996-2007_kylm_tartu

Joonis 6. Külma jõuluaja keskmine õhutemperatuur 23-31.12 oli allapoole –2°C ja oli püsiv lumikate Tartus.

dets_1996-2007_soe_tallinn

Joonis 7. Tallinna “sooja” jõuluaja (23-31.12) keskmine õhutemperatuur oli kõrgemal –2°C. Jõulude ajal oli püsiva lumikate püsimine problemaatiline.
Kollasega värvitud alal on märgitud õhutemperatuuri tõus – SULA.

dets_1996-2007_soe_tartu

Joonis 8. Tartu “sooja” jõuluaja (23-31.12) keskmine õhutemperatuur oli kõrgemal –2°C. Jõulude ajal oli püsiva lumikate püsimine problemaatiline.

Kollasega värvitud alal on märgitud õhutemperatuuri tõus – SULA.

Prognoos 2008. a. jõuludeks: Käesoleva aasta sooja detsembrikuu foonil, on ilmamudelid juba pikemat aega ennustanud ebapüsiva temperatuurirežiimiga jõuluaega. See tendets näib jätkuvat. Samuti on valge jõululaupäev suure kahtluse all. Suure tõenäosusega tulevad jõulud “mustad” Lääne-Eestis. Ida-Eestis võib kohati rõõmustada ka õhukese lumevaiba üle.
Viimaste aastate statistikale toetudes ning taevataadi heatahtlikkusele lootes on võimalik, et kogu jõulude ajaks (24.-31.) maa siiski mustaks ei jää.

Ülevaate koostas Helve Meitern

Hinda meid!