m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Esimene kuumalaine

Ettevaatust – esimene kuumalaine sel aastal!

Kui mullu andis EMHI Eesti elanikele kuumahoiatuse 12. juulil, siis tänavu teavitati rahvast üle kuu aja varem, 7. juunil.

Sarnased ilmamuutused tekitavad alati hulgaliselt küsimusi, mis kipuvad korduma aastast aastasse. Ka nüüd päritakse sünoptikuilt ja klimatoloogidelt, kas säärast põrgupalavust on üldse Eestis juunis esinenud? Rahvast huvitab seegi, kas lõunamaine ilm jääb veel kauaks püsima? Kas praegune päike on eriti põletav? Jne.

Meie meteoroloogid annavad kuumahoiatusi suhteliselt harva. Peamiselt domineerivad ikkagi tormi-, äikese-, tuleohu- ja põuahoiatused. Oleme küll põhjamaa, kuid siiski jõuavad vahel meieni ka niisked õhumassid soojalt Vahemerelt või kuiv mandriline õhk Lõuna-Venemaalt. Harva, kuid seda isegi juunikuus. Praegu kestab olukord, kui Ida-Euroopa kohal laiutav, Saksamaal Christianeks ristitud kõrgrõhuala toimib kui “ilmapolitseinik”, mis ei lase jahedust ja niiskust toovaid Arami ja Balthasari nimelisi tsükloneid Atlandilt siiakanti tulla.

Sageli toob just asend kahe rõhkkonna vahel meile lõunast kuumapahvakuid ja meie atmosfäär läheb üha palavamaks. Kui selline olukord kestab päevi, nimetatakse seda kuumalaineks.

EMHI poolt 2008. aastal välja antud teatmikus “Eesti ilma riskid” on näiteid toodud 1992., 1994., 2003. ja 2006. aasta kuumalainetest, mis külastasid meid juulis või augustis. Näiteks pärineb Tallinna absoluutne soojarekord 34,3 kraadi 1994. aasta 30. juulist.

Kuumalained juunis on aga märksa haruldasemad. Maksimaalne õhutemperatuur oli 30 kraadi või enam viimati kolm päeva järjest 2006. aasta 20.-22. juunil Narva-Jõesuus, Valgas ja Võrus.

Varasematel aastatel esines taolisi palavaid perioode näiteks harvemini: 1896, 1905, 1917, 1940 ja 1950. aasta jaanikuul. Selle kuu temperatuurirekord –  34,0 kraadi –  pärinebki 18. juunist 1905 (mõõdetud Tartus).

Miks alati ei hoiatata tuleva palavuse puhul?
Aga seetõttu, et üks-kaks kuuma päeva jõutakse ikka välja kannatada, isegi nautida. Kui aga ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur ületab 30 kraadi viiel või enamal päeval, siis seda olukorda peetakse juba (meie kandis) eriti ohtlikuks ilmanähtuseks. Selline seis näikse saabuvat Eestisse ka tänavusel suvel.

Miks on kuumalained ohtlikud?
Esiteks ei ole me kohastunud palavuses elama (kuigi väidame, et ega soe konti riku), teiseks, elame mere ääres ja siinne kuumus on väga sageli niiske (märg leil on teatavasti karmim kui kuiv).

Kuumus võib isegi tappa: meenutagem vaid 2003. aasta augustit, kui umbes kaks nädalat kestev ligi 40-kraadine leitsak surmas Lääne-Euroopas vähemalt 35 000 inimest! Uurimused näitasid, et hullud polnud sedavõrd kõrged päevased soojanäidud kui see, et ööd ei toonud kergendavat jahedust. Pärast toda kuumalainet said riigiametid kõvasti hurjutada – et ei oldud valmis tegutsema säärastes oludes. Tööd said juurde nii arstid, tuletõrjujad kui ka energeetikud (järsult suurenes energiatarve – jahutusseadmed!).

Kas praegune päike on eriti terav?
Võib kohe vastata, et ei ole. Kui 2006. aasta juunis ületas ultraviolett-kiirguse indeks (UVI) 7 ühiku väärtuse (kõrge tase) kümnel korral, siis tänavu on see näitaja umbes samal tasemel, mis päevitamisega liialdamisel võib muidugi väga kahjulikult mõjuda. (Muide, Eesti senine kõrgeim UVI väärtus on 8,7 ühikut – päris Vahemereline näit!)

Just palavus on see, mis tekitab päikesega käsikäes põrgupalavuse mulje ning võib viia kuumarabanduseni! Veel tuletab EMHI tungivalt meelde, et meie metsades suureneb järsult tuleoht.

Enesetunnet mõjutavad veel tuul ja õhuniiskus (nn kuumaindeksina). EHMI kodulehelt võib näiteks näha, et 7. juunil mõõdeti Paldiskis (Pakri ilmajaamas) pärastlõunal õhutemperatuuri maksimumiks +30,6°C. Et õhu suhteline niiskus oli 29% ja keskmine tuule kiirus 3,3 m/s, siis tundsid sealsed elanikud end taolise ilmanähtuste kompleksi juures olevat varjus kui  27,7-kraadises soojuses.

Tänavune esimene kuumalaine algas selliste ilmanäitajatega:
7. juunil
Pakri (Paldiski) ilmajaamas mõõdeti õhutemperatuuri maksimumiks 31,0 °C, Tallinn-Harkus, Viljandis ja Lääne-Nigulas 30,5 °C. Kõige jahedam oli Sõrves (maksimum “vaid” 19,6 °C).

Väinameres oli veetemeperatuur 17 kuni 20  °C. Kõige soojem oli vesi Pärnus, kus veetemperatuur oli 21 °C. Kõige jahedam oli vesi Kundas – vaid 9 °C.

Hinda meid!