m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Rahvusvaheline osoonipäev – 16. september

Miks on see gaas nii tähtis, et talle pühendatakse üleilmne tähtpäev? Ja miks just 16. september?

Kuigi osoon ehk trihapnik (molekul koosneb kolmest hapniku aatomist) avastati juba 1839. aastal, sattus see gaas laiema tähelepanu alla alles pea poolteist sajandit hiljem, kui hakati uurima atmosfääri olukorda Antarktika kohal. Osooni maapealseid mõõtmisi alustati Lõunamandril Halley Bay´s 1956. aastal. Paarikümne aasta jooksul täheldati osoonikihi tunduvat hõrenemist.

Mis on osoonikiht? See on stratosfääris umbes 20-25 km kõrgusel asetsev õhukiht, kus mainitud gaasi kontsentratsioon on kõrge. Selle kihi paksust mõõdetakse nn Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendab osoonikihi tüsedust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Seega, kui kogu atmosfäärisambas olev osoon suruda kokku merepinna tasemele, oleks seal (0 ºC ja 1013 mb õhurõhu juures) puhast osooni vaid mõni millimeeter (näiteks 400 DU korral 4 mm). Aga sellest kogusestki on seni piisanud terve maakera elustiku säilimiseks ohtliku ultraviolettkiirguse eest.

Miks hakkas meie kaitsekilp järsku nõrgenema?

Maad kaitsvat osoonikihti kahandavad ained valdavalt ei ole loodusliku tekkega, neid on loonud inimene ise ja need sisaldavad kas kloori või broomi. Esimene osoonikihti kahandav aine võeti kasutusele 1928. aastal. See ühend on tänapäevaks laialdase tuntuse saavutanud freoon, mida esialgu peeti imegaasiks. Freooni tootmine kahekordistus ligikaudu iga aastakümnega.

Ent peagi avastati freooni ja samalaadsete gaaside võime hävitada osoonikihti. 1985. aastal kinnitasid teadlased, et gaaside mõju on olnud niivõrd tugev, et Antarktika kohal laiub osooniauk. See andis tõuke kavandada osoonikihi kaitse abinõusid. Nii sõlmitigi 1987. aastal kuulus rahvusvaheline Montreali leping, mis kohustab ühinenud riike vähendama osoonikihti kahandavate ainete tarvitust ja lõpuks need täielikult käibelt kõrvaldama.

Leping kirjutati alla 16. septembril 1987 ja see jõustus 1. jaanuaril 1989. Leppe on ratifitseerinud 196 riiki, sh kõik ÜRO liikmed, ja Euroopa Liit.

Kokkuleppe tulemusel on osooniauk Antarktika kohal hakanud vähenema. Loodetakse, et see taandub 1980. aasta tasemele aastateks 2050–2070.

Laialdase ulatuse ja rakendamise tõttu on seda peetud õnnestunud ja eeskujulikuks rahvusvahelise koostöö näiteks. ÜRO peasekretär Kofi Annan nimetas seda kõige edukamaks rahvusvaheliseks kokkuleppeks.

Kuidas olid lood osoonikilbi ja UV-kiirgusega meie peade kohal tänavu?

Atmosfäärisambas sisalduva osooni koguhulka mõõdetakse Tõraveres 1994. aastast. Selle kogus muutub aasta jooksul, paksus on suurim kevadel, väikseim aga sügisel.

Märtsis on osooni hulk Eesti kohal keskmiselt 380-390 DU (maksimaalselt 450 DU), novembris aga 290 DU ümber). Osoonikihi ohtlikke hõrenemisi, mis meile otseselt kardetavaks võiks osutuda, juhtub meie kanti õnneks harva. Õnneks, sest ega sügisel enam keegi ju ei päevita – päike käib madalal, jahe pealegi.

Eesti Keskkonnaagentuuri ülesandeks on riigi elanikkonda hoiatada siis, kui midagi atmosfääris ohtlikuks muutub. Viimati tehti seda 2011. aasta märtsi lõpul. Osoonikiht Põhja-Euroopa kohal hõrenes tunduvalt (Soome kohal 35%-ni keskmisest), järsult kasvasid ka UV-kiirguse indeksid (UVI), mis teatavasti hindavad päevitades naha põletuseni, õigemini – punetuseni – jõudmise aega. Nimetatud indeksi väärtused tõusid sellal Tartu-Tõravere ilmajaamas viieni. Peaaegu nagu Alpides! Kiirguse mõju suurendas ka peeglina toimiv lumikate.

Tänavu oli suurel alal põhjapoolkera kohal veebruaris ja märtsis osooni hulk väga kõrge. Tõravere kohal oli veebruari lõpus ja märtsi alguses mitmel päeval osoonikihi paksus üle 500 DU (keskmise 360-380 DU asemel), selle aasta suvised osoonikihi näitajad on olnud tavapärased.

Ultraviolettkiirguse intensiivsus jõudis märkimisväärsete tulemusteni mitmel päeval – UVI maksimaalsed näidud suvel küündisid 7-ni. Aga vaid mõne minuti jooksul keskpäeval.

Tõraveres mõõdetakse veel UVB-kiirguse doose. Tänavu suvel oli kolme kuu summa 38794 (J/m2)nm, rohkem kui eelmisel aastal (34518), jäädes aga maha päikeselisest 2010. aastast – 39705 (J/m2)nm. Aastad pole vennad ka ilmasfääris.

Rahvusvahelise osoonipäeva kohta Euroopa tasandil leiab lisainfot siit: https://www.eea.europa.eu/highlights/europe-continues-to-phase-out-substances

 

Tänavu oli suurel alal põhjapoolkera kohal veebruaris ja märtsis osooni hulk väga kõrge. Suvised osoonikihi näitajad olid tavapärased.

Tõravere kohal oli veebruari lõpus ja märtsi alguses mitmel päeval osoonikihi paksus üle 500 DU (keskmise 360-380 DU asemel), selle aasta suvised osoonikihi näitajad on olnud tavapärased.

 

 

Hinda meid!