m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Ühispöördumine: kliimamuutuste leevendamine on võimalik vaid koostöö abil

Selle suve ilm on toonud kaasa põuad, kuumalained ja metsatulekahjud, mis on üheskoos pannud proovile ühiskonna suutlikkuse nendega toime tulla. Suurem osa Põhja- ja Baltimaadest koges läbi aegade kuumimat suve – samal ajal kui vihmaste päevade arv Islandil oli erakordselt suur. Kas selle suve näol on tegemist erakordse anomaaliaga või kliimamuutuste tagajärjega? Ning kui põhjuseks on kliimamuutused – siis mida me teha saame?

Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistus on teinud Põhjamaade ning Läti ja Leedu meteoroloogiateenistustega pikaaegselt koostööd, mida nüüd soovitakse veelgi tihendada, et kliimamuutuste foonil ühiste arusaamade kohaselt tegutseda.

Erakordne suvi

Põhja- ja Baltimaad on teinud kokkuvõtte lõppenud suveanomaaliast:

  • Taani: mai, juuni, juuli ja august püstitasid värsked päikesepaiste rekordid. Maikuu oli rekordiliselt soe. Mai, juuni ja juuli väga kuivad.
  • Eesti: mai  ja juuli olid erakordselt soojad. Juuli osutus alates 1961 aastast üheks kuivemaks kuuks.
  • Soome: mai ja juuli olid kuumimad ning ühed kuivemad üldse, juuni oli normipärasem.
  • Island: väga napilt jagus päikesepaistelisi päevi ning lõuna- ja lääneosas esines palju sademeid, põhjaosa püsis seevastu kuivana.
  • Läti: ajaloo kõige soojem maikuu (keskmise temperatuuriga +15,3 °C). Juuni- ja juulikuu olid samuti tavapärasest soojemad. Lisaks kuumusele oli suvi ka oluliselt kuivem.
  • Leedu: suveperiood vahemikus 20. juulist 10. augustini olid kuumimad pärast 1961 aastat. Mai ja juuli olid sademetevaesed.
  • Norra: kõige kuumem ja kuivem suvi alates ilmaandmete kogumise algusest alates 1900. aastast.
  • Rootsi: mai- ja juulikuu keskmised temperatuurid ületasid tugevalt seniseid rekordeid. Täpsemalt – Stockholmis, mille kohta on olemas kõige pikaajalisemad mõõtmisandmed, olid need kuud kõige soojemad alates 1756. aastast. Temperatuurianomaaliad ületasid 1961–1990 aasta keskmisi peaaegu kogu riigis enam kui 4 kraadi ning mõnes piirkonnas koguni 5–6 kraadi võrra.

Käesoleva aasta erakordne suvi tõi Skandinaavias, Soomes ja Baltimaades kaasa soojust ja kuivust ning purustas mitmeid seniseid rekordeid. Seevastu Reikjavikis oli maikuu erakordselt sademeterikas (sellist sademete hulka pole seal täheldatud kordagi 19. sajandil) ja juuni päiksepaisteliste päevade hulk oli viimase 104 aasta madalaim.

Kliimamuutuste tagajärg?

Suvised anomaaliad olid osaliselt põhjustatud blokeerivast kõrgrõhusüsteemist, mis püsis Põhja- ja Baltimaade kohal ning juhtis vihmasaju Islandile. Sellised blokeerivad ilmanähtused esinevad regulaarselt, eriti just kevadperioodil, kuid tänavuse aasta olukorra muutis erakorraliseks blokeeringu püsimine tavapärasest palju kauem. Võrreldes samasuguste blokeerivate perioodidega 1889. ja 1947. aastal, lisandus 2018. aasta ilmatingimustele veel taustal toimuv pikaajaline õhutemperatuuri tõus.

Põhja- ja Baltimaade kliima on väga vaheldusrikas ning aastate lõikes ka suurte erinevustega. See tendents tulevikus tõenäoliselt veelgi süveneb: tüüpiliselt külmad aastaajad võivad muutuda tõenäoliselt soojemateks ning soojal perioodil temperatuurid veelgi tõusta. Leebed ja lumevabad talved vähendavad äärmuslikult külmade ilmaolude esinemist. Suved toovad tõenäoliselt kaasa rohkem kuumalaineid ja põudu, kuna soojaperioodid pikenevad ning sademete hulk kas tõuseb küllalt vähe või hoopis langeb. Muud ettenägematud faktorid atmosfääri üldises õhuringluses, sh muutused madalrõhkkonnaalade esinemissageduses või kõrgrõhkkonnaalade püsivuses võivad ülalnimetatud muutusi veelgi võimendada.

Olgem valmis!

Meie ühiskond peab olema valmis muutunud kliimaoludeks, mis võivad tuua kaasa püsivamaid kuumalaineid ja pikkadest sajuperioodidest tingitud üleujutusi. Sagedamini võib esineda äkktulvasid, äikest ja rahet.

Toimetulek äärmuslike ilmanähtuste suhtes nõuab täpseid ja võimalikult varajasi hoiatusi, ühiskonna kohanemise planeerimist ning emissioonide vähendamist. Ilmaprognoosid ja vaatlused panustavad oluliselt ühiskonna turvalisuse tagamisse; kliimaanalüüsid ning -mudelid on vajalikud äärmuslike ilmastikunähtustega seotud riskide ja ohtude kaardistamiseks.

Samuti peame uurima kliimamuutuste võimalikke tagajärgi – nii otsest mõju näiteks taristutele, põllumajandusele, ilmast sõltuvatele ärivaldkondadele kui ka kaudset mõju poliitikale (nt kliimapõgenikud).

Kliimamuutused ja ilm on globaalsed nähtused ning nendega seotud riskide maandamiseks on oluline rahvusvaheline koostöö kõikidel tasanditel. Kuidas meie ühist inforuumi ilmariskide maandamisel edaspidi paremini ära kasutada, on aga juba järgmine küsimus, mis lahendamist ootab.

 

Keskonnaagentuuri Riigi Ilmateenistus
Taani Meteoroloogia Instituut
Norra Meteoroloogia Instituut
Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Soome Meteoroloogia Instituut
Islandi Meteoroloogiateenistus
Läti Keskkonna, Geoloogia ja Meteoroloogia Keskus
Leedu Hüdrometeoroloogia Teenistus
Hollandi Kuninglik Meteoroloogia Instituut
Iirimaa Meteoroloogiateenistus

Hinda meid!