m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

2018. aastal lõi Eestis keskmisest vähem välku

Pilv-maa välgulöökide ruumiline jaotus 2018 (löökide arv ruutkilomeetri kohta aastas).

Pilv-maa välgulöökide ruumiline jaotus 2018 (löökide arv ruutkilomeetri kohta aastas).

Aastal 2018 registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eesti piirkonnas ühtekokku 30 711 pilv-maa välku. See on umbes kolmveerand perioodi 2005-2018 keskmisest, milleks on 43 tuhat pilv-maa välku aastas. Mullusest oluliselt vähem lõi välku 2015 ja ligikaudu samapalju 2016 ja 2017, seega oli välkude hulk juba neljandat aastat järjest keskmisest väiksem.

Välkude jaotust kuude kaupa iseloomustas möödunud aastal Eestile omane maksimum juulis ja augustis. Seejuures maist augustini lõi välku keskmisest vähem. Eriti vähe oli seda juunis, vaid 45 protsenti perioodi 2005-2018 keskmisest. Mais moodustas välkude koguhulk 61, juulis 64 ja augustis 77 protsenti keskmisest. Tavapärasest rohkem registreeriti välku aprillis ja septembris. Oktoobris seevastu äikest peaaegu polnud, kogu kuu jooksul registreeriti vaid 17 pilv-maa välku.

Välgulöökide päevases jaotuses puuduvad erinevalt mitmetest varasematest aastatest üksikud silmapaistvalt tugevad tormid. Isegi kõige äikeselisematel päevadel jäi pilv-maa välkude koguhulk Eestis 1500-2500 piiresse samas kui näiteks 2017 maksimumiks mõõdeti enam kui 13 tuhat välku ööpäevas.

Aastane välkude koguarv oli mullu suurim Paide ja Türi ümbruses, kus neid registreeriti vastavalt 742 ja 739. Suurimaks ööpäevaseks välkude arvuks linnadest 20 km raadiuses oli 4. augustil Sindi ümbruses registreeritud 304 pilv-maa välku. Tervelt 27 linnas langes aasta kõige välgurohkem päev ajavahemikku 30. juulist 4. augustini.

Loe täpsemalt Sven-Erik Enno kokkuvõttest (.pdf)