m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

WMO avaldas ülevaate 2018. aasta globaalse kliima seisundist

WMO kaart 2018. aasta ekstreemsematest ilmasündmustest maailmas, sealhulgas Eestis

WMO kaart 2018. aasta ekstreemsematest ilmasündmustest maailmas, sealhulgas Eestis (vaata kaarti siit). 
2018. aastal sai Eestis tunda erakordselt pikka kuumaperioodi kui Lääne-Nigula ilmajaamas tõusis maksimaalne õhutemperatuur kaheksal järjestikusel päeval üle 30 kraadi.
Aasta keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti 7,1 kraadi, mis on 1,1 kraadi soojem kui perioodi 1981-2010 keskmine. Läbi aegade kõige kõrgem aasta keskmine õhutemperatuur 7,6 kraadi mõõdeti 2015. aastal.

Ülemaailmne meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas ülevaate 2018. aasta globaalse kliima seisundist. See 25. aastapäeva tähistav väljaanne paneb rõhku rekordilisele merevee tõusule, samuti erakordselt kõrgele maapinna ja ookeani temperatuurile viimase nelja aasta jooksul. Selline soojenemise trend on kestnud alates selle sajandi algusest ja eeldatakse jätkuvat ka edaspidi.

„Esimesest väljaandest saadik on kliimateadus saavutanud pretsedenditu töökindluse taseme, pakkudes autoriteetseid tõendeid globaalse temperatuuri tõusu ning sellega seotud teemade osas nagu kiirenev merevee tõus, kahanev merejää, liustike taganemine ja ekstreemsed olud, näiteks kuumalained“, ütles WMO peasekretär Petteri Taalas.

WMO kliimaülevaade sai sisendi rahvuslikelt ilmateenistustelt, ulatuslikult teadusekspertide grupilt ning ÜRO agentuuridelt. See annab ülevaate kliimaga seotud riskidest ja selle mõjudest inimese tervisele ning heaolule, migratsioonile ja ümberasustamisele, toiduga kindlustatusele, keskkonnale ning ookeani ja maaga seotud ökosüsteemidele. Ülevaade sisaldab ka infot üle maailma toimunud ekstreemsete ilmaolude kohta.

„Selles raportis avaldatud andmed annavad põhjuse suureks mureks. Viimased neli aastat on olnud läbi aegade kõige soojemad, 2018. aasta globaalne keskmine temperatuur oli ligikaudu 1 kraad kõrgem tööstuseelse perioodi omast“ kirjutas ÜRO peasekretär António Guterres raportis.

„Need andmed kinnitavad tungivat vajadust kliimategevuste järele. Seda rõhutati ka viimasel valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 1,5 kraadi eriraportis. IPCC hinnangul on vajalikud globaalse soojenemise piiramiseks kiired ja laiaulatuslikud muutused maa, energia, tööstuse, ehitiste, transpordi ja linnade valdkonnas.  Inim-tekkelised CO2 heitekogused peavad vähenema ligi 45% aastaks 2030 (võrreldes 2010.a tasemega), jõudes null-tasemeni aastaks 2050“, kirjutas Guterres.

 

Mõned kliimaülevaate põhisõnumid

2018. aastal oli suurem osa loodusõnnetustest, mis mõjutasid ligi 62 miljonit inimest, seotud ekstreemsete ilma- ja kliimaoludega.

Kuumus, õhukvaliteet ja tervis: kliima ja õhukvaliteedi vahel on mitmeid vastastikuseid seoseid, mida kliimamuutused võimendavad. Perioodil 2000-2016 kannatas ligikaudu 125 miljonit inimest kuumalainete tõttu. Kuumalained olid keskmiselt 0,37 päeva pikemad võrreldes perioodiga 1986-2008. See trend on muret tekitav kuna ekstreemsete temperetuuride esinemise intensiivsuse, sageduse ja kestuse kasvu on oodata ka tulevikus.

Mõju keskkonnale: kliimamuutused on ohuks märgalade ökosüsteemidele, suurendades nende kuivamise ja sellest tulenevalt ka põlengute riski. Märgalad mängivad olulist rolli süsiniku eraldamisel ja salvestamisel bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ning veerežiimi ja -kvaliteedi reguleerimisel.

 

 

Hinda meid!