m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Keskkonnaagentuuri lennumeteoroloogiateenuse osutamise taristu kaasajastamine

31.10.2019.a. lõppes Keskkonnaagentuuris rahvusvaheline projekt „Lennumeteoroloogiliste tarkvarade soetamise ja andmeedastussüsteemide kaasajastamine“ (Sub-regional SWIM MET deployment to support NEFRA). 

Projekti elluviimist toetas Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemiga seotud teadusuuringute ja arendustegevuse programm SESAR1 (Single European Sky Air Traffic Management Research) raames Euroopa Ühenduste Rahastu fond ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Projekti tulemusena on Keskkonnaagentuuris uuendatud lennumeteoroloogilise teabe edastussüsteem ning loodud võimekus edastada ja vastu võtta operatiivset lennumeteoroloogilist informatsiooni SWIM2 (system wide information management) kontseptsiooni raames IWXXM (ICAO Meteorological Information Exchange Model) formaadis nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kasutusele on võetud uus meteoroloogiline visualiseerimissüsteem (SmartMet) ning IWXXM formaati toetavad moodulid lennuväljade prognooside (TAF – Total Aerodrome Forecast) ja lennuväljade ilmavaatluste (METAR/SPECI – Meteorological Aviation Weather Routine Reports) ning õhuruumi hoiatuste (SIGMET/AIRMET – En-route Significant Weather Phenomena Warnings) edastamiseks rahvusvahelistesse infovahetusse (infopankadesse).

Projekti tulemusena optimeeriti ja automatiseeriti Keskkonnaagentuuri lennumeteoroloogiateenuse osutamise tööprotsesse tagades seeläbi teenuse kvaliteedi eeskätt vähendades inimfaktoriga seotud tegevusi ja sellega seotud riske.

Lennumeteoroloogiateenus on oluline tugiteenus, mis mõjutab lennuväljade käitamist, lennutegevuse planeerimist, toimimist ja lennujuhtimist ning mille puudumine avaldab olulist mõju lennuohutusele ja lendude katkematule ning regulaarsele toimimisele.

Projekti käigus loodud lahendus mõjutab eelkõige Eesti lennundussektorit, kuid märkimisväärne mõju on kõigile ülemaailmsetele lennundusettevõtjatele, kelle sihtpunktiks on Eesti lennujaamad ning kes läbivad Eesti õhuruumi. Kaudselt mõjutab see kõiki kodanikke, kes kasutavad liiklemiseks õhutransporti. Ei saa märkamata jätta ka projekti panustamist lennundusega seotud keskkonnamõju vähendamisesse, kuna õhutranspordi õigel planeerimisel on suur tähtsus keskkonnamõjude vähendamise seisukohalt. Kaasaegsete info- ja kommunikatsioonisüsteemide abil saadud adekvaatse ja õigeaegse meteoroloogilise info olemasolu lennueelsel planeerimisel ning selle põhjal otsustamine võimaldab opereerida lennumarsruute keskkonnasäästlikumalt. Keskkonda hoidev õhutranspordi planeerimine aitab kaasa negatiivsete keskkonnamõjude (KHG heitkogused, müra, lämmastiku, väävli, tahkete osakeste, jm.) kasvu minimiseerimisele ja ressursside efektiivsemale kasutamisele.

Keskkonnainvesteeringute keskuse logo

 

 

 

 

 

 

 

1 SESAR meetme eesmärk on ajakohastada lennuliikluse korraldamist Euroopas ning töötada 2030 aastaks välja tulemuslik lennuliikluse korraldamise taristu, mis võimaldab lennutransporti ohutult ja keskkonnasõbralikult käitada ja arendada.

 2 Komisjon välja rakendusmääruse (EL) nr 716/2014, 27.06.2014 “Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamist toetava ühise katseprojekti kehtestamise kohta”, mis reguleerib Euroopa uue põlvkonna lennuliikluse korraldamise taristu kasutuselevõttu. Rakendusmäärus kohustab sealhulgas kasutusele võtma süsteemidevahelise teabehalduse (SWIM, system wide information management) süsteemi ka lennumeteoroloogiateabe vahetamiseks, hiljemalt 01.01.2025.

5 / 1 hindajat