m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Soe ja sajune veebruar

Veebruar möödus kõikjal väga soojalt ja sajuselt.

Lund jagus üksikutes kohtades üksikutele päevadele. Alles kuu viimasel viispäevakul esinenud lumesadudest tekkis maapinnale enamikes kohtades lumikate.

Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mõnele rannikujaamale uued veebruari soojarekordid, uued soojarekordid mõõdeti 17. veebruaril.

Uueks soojarekordiks mõõdeti:

  • Kihnus 6,4 °C
  • Ruhnus 7,9 °C
  • Sõrves 8,8 °C

Eelmised soojarekordid nimetatud rannikujaamadest pärinesid aastast 1990.

Teistes seirejaamades jäid veebruari soojarekordid püsima, samuti jäi püsima Eesti veebruari soojarekord. Eesti soojarekord veebruaris on 12,9 °C, mis registreeriti 24. veebruaril 1935. aastal Võru ilmajaamas. Tänavu mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 10,1 °C, mis registreeriti nii Valga kui ka Võru meteoroloogiajaamas 17. veebruaril.

Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus möödunud veebruar kõikides ilmajaamades soojuse poolest kas esimesele või teisele kohale.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli veebruaris +1,7 °C (norm −4,5 °C). Alates 1961. aastast on veebruar veel soojem olnud vaid 1990. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +2,4 °C.

Kõikides seirejaamades oli veebruar väga sajune, enamikes jaamades oli sademeid enam kui 2 korda sajunormist rohkem. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari veel esinenud.

  • Vitsu rannikujaamas oli veebruari sademete hulk 110 mm (norm 36 mm)
  • Tallinn–Harku aeroloogiajaamas 105 mm (norm 36 mm)
  • Pakri rannikujaamas 94 mm
  • Roomassaare rannikujaamas 80 mm
  • Tartu–Tõravere meteoroloogiajaamas 78 mm (norm 35 mm).

Eelmine väga sajune veebruar oli Virtsu ja Roomassaare rannikujaamades 1990. aastal, Tartu–Tõravere ilmajaamas oli siiani sajuseim 1999. aasta veebruar. Eesti keskmine sajuhulk veebruaris oli 76 mm, sajunorm 35 mm. Veebruar on veel sajusem olnud vaid ühel aastal – 1990, mil Eesti keskmine sajuhulk oli 86 mm.

5 / 6 hindajat