m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Juunikuine kuumalaine

Jaanilaupäeval mattis kuumalaine Eestimaa. Ametlikult. Nimelt on esimest aastat selle ilmailmingu kriteeriumiks maksimaalse õhutemperatuuri püsimine üle +27 °C kolme ja enama päeva jooksul või ööpäeva keskmise õhutemperatuuri esinemine +20 °C kolme ja enama ööpäeva vältel. Eriti ohtlik on siinseile elanikele olukord, kui need näitajad ületavad vastavalt 30 ja 25 kraadi.

Miks pööratakse just kuumalainetele viimastel aastatel rohkelt tähelepanu? Esiteks: kliimaandmete kohaselt on ka meie alade keskmine temperatuur tõusnud, sagenenud on ohtlike kuumalainete arv. Pealegi pole me kohastunud palavuses elama (kuigi väidame, et ega soe konti riku); samuti elame mere ääres ja siinne kuumus on väga sageli niiske (märg leil on teatavasti karmim kui kuiv).

Kuumus võib isegi tappa: meenutagem 2003. aasta augustit, kui umbes kaks nädalat kestev ligi 40-kraadine leitsak surmas Lääne-Euroopas üle 40 tuhande elaniku. Uurimused näitasid samuti, et hullud polnud sedavõrd kõrged päevased soojanäidud kui see, et ööd ei toonud kergendavat jahedust. Pärast toda kuumalainet said riigiametid kõvasti hurjutada – et ei oldud valmis tegutsema säärastes oludes. Tööd said juurde nii arstid, tuletõrjujad kui ka energeetikud (järsult suurenes energiatarve – jahutusseadmed!).

Ka meil näitas 2010. aasta kuumalainete analüüs koguni 30% suremuse suurenemist võrreldes kuumalainete eelse ja järgneva ajaga. Kõrgemad temperatuurid soodustavad ka soojussaare efekti tekkimist, mis lisaks linnadele avaldub ka väiksemates asulates – see ilmnes 2014. aasta kuumalaine ajal. Kuumalainete sagenemine võiks halvima stsenaariumi juures praeguse Eesti rahvastiku ja suremuse määra juures lisada 21. sajandi lõpuks enam kui 1000 varajast surma aastas.

Kuumalainete kriteeriumit alandati seetõttu, et 30-kraadine lävi on liig kõrge siinsete alade jaoks. Võrdluseks: Iirimaal on vastav lävi samuti 27°, Taanis 28 kraadi vähemalt 3 päeva jooksul, Lätis 27 kraadi kahel järjestikusel päeval, Soomes ööpäevane maksimum >27° või kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületab 20 °C.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on tähtis, sest aegajalt on see näitaja ka Eestis, eriti saartel, sama kõrge kui troopikas – näiteks 18. juulil 2018 arvutati Roomassaares selleks 25,1 °C (öine miinimum oli 22,6°).

Kuumalaimed juunis

Harilikult esinevad kuumalained meil juulis ja augustis. Juunikuu on harva palavaim suvekuu – Tartu pikas, 1866, aastast algavas vaatlusreas on seda esinenud vaid 16 aastal, viimati 2019 ja 2013. Kuumalaineist annab pildi graafik, kus on esitatud nende esinemissagedus alates 1935. aastast. Ohtlikke kuumalaineid (30 kraadi vähemalt kolme päeva jooksul) on juunis esinenud harva – viimati aastail 2006 (Narva-Jõesuu ja Valga), 2019 (Kunda ja Viljandi).
2016. aastal tuli kuumalaine mai lõpul – juuni algul, siis jaanipühade aegu, kuupäevadel 24.-26. Võrus mõõdeti tollal päevaseks maksimumiks 25. juunil 32,4°, ööpäeva keskmiseks arvutati koguni 26,0°! Kuu lõpupäevil kerkis õhutemperatuur jällegi kõrgele; kuumapahvak lõppes tugeva äikesetormiga Lõuna-Eestis 3. juulil.

Kuidas kuumalaine ajal käituda? Soovitav on ennetada tervist kahjustavat ülekuumenemist, vältida pikaajalist päikese käes viibimist ning füüsiliselt rasket tööd teha võimaluse korral varjus või varajastel hommikutundidel ja õhtul, tarbida rohkelt vedelikku ja võimalusel end vees jahutada.

 

4.3 / 3 hindajat