m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Tooma soojaamas hakkab tööle Euroopa moodsaim mõõteaparatuur

Keskkonnaagentuuri Tooma soojaamas alustati sademete ja õhutemperatuuri vaatlustega juba 1911. aastal. Endla soostiku süstemaatiline uurimine algas 1950. aastal, kui meteoroloogiajaama alusel rajati Tooma soohüdroloogiajaam, mis praeguseni täidab soode hüdroloogilise seire programmi,  kus mõõdetakse ka soo mikromaastike veebilanssi ja mikrokliimat. Nüüdseks on pika ajaloo ja unikaalse asukohaga jaama moderniseerimine jõudnud ühe olulise verstapostini – uued paigaldatavat mõõteseadmed on automaatsed ning absoluutne Euroopa tipptase. Kaasaaegne seiretehnika vahetab välja mitmed tegevused, mis varem tuli vaatlejal manuaalselt ära teha.

Tooma soojaam on Eestis ainus, mis soos asub.

Käesoleva nädala lõpuga saavad paika pinnase temperatuuri, õhutemperatuuri, niiskuse, tuule, laukast aurumist ja sademeid mõõtvad aparaadid. Kui siiamaani käis neid näite kohapeal fikseerimas inimene, jõuavad peagi need andmed Keskkonnaagentuuri  nüüd numbrijadana – täpselt nii, nagu toimib ka ülejäänud automaatjaamade vaatlusvõrk Eestis.

Kui varem pidi inimene kord kuus arvutiga mõõtja juurde tulema ja need füüsiliselt oma arvutisse alla laadima ning kontorisse viima, siis nüüd laekuvad andmed üle mobiilsidevõrgu otse andmebaasi. Automaatne andmeedastus võimaldab ka koheselt märgata andmete katkemist ja operatiivselt reageerida riketele.

Andmeside muutub nüüdsest oluliselt tihedamaks, näiteks aurumise andmeid, pinnasetemperatuuri ning sademete näite hakkab laekuma iga tunni aja tagant. Varem koguti andmeid olenevalt parameetrist kaks korda päevas või mõnel juhul paar korda kuus. Füüsilist tööd jääb vähemaks, kuid andmetest jälgimist, kontrollimist ja analüüsimist arvuti taga tuleb juurde.

Seadmed on soetatud EL Ühtekuuluvusfondi kaarahastatud projekti „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ raames, mis panustab Keskkonnaagentuuri seirevõrgu kaasajastamisse. Tooma soojaama on sealhulgas uuendatud ligikaudu veerand miljoni euro eest.

Mitmed mõõteriistad, mis Tooma soojaama on paigaldatud, on Euroopas moodsaimad, kuna neid on alles hakatud tootma ning Eesti on esimene, kes need on omandanud. Näiteks laukast aurumise mõõtmise seade ja sademete hooldusvaba distromeeter. Nii et mõnel puhul ei saa me rääkida sellest, et jõuame Euroopale järele, vaid et näitame Euroopale teed.

Tooma soojamas mõõdetakse ja vaadeldakse järgmisi parameetreid:

  • õhutemperatuur,
  • maapinnatemperatuur,
  • pinnasetemperatuur (5, 10, 15 ja 20 cm sügavusel),
  • õhuniiskus,
  • õhurõhk,
  • sademed,
  • tuul (suund ja kiirus),
  • aurumine raba pinnaselt ja laukalt
  • talvel ka lumemõõdistamine metsas
  • Männikjärve rabas ja selle ümbruses on ojadel ja kraavidel kuus hüdromeetriaposti, kus mõõdetakse veetaset ja vooluhulka.

Jaama vaatlusvõrk haarab Männikjärve raba, sellest põhjas asuva kuivendatud siirde- ja madalsoo ning osa Linnusaare rabast. Vaatluskohad olid valitud ja vaatlusprogramm koostatud nii, et see kajastaks võimalikult paljude soo mikromaastike veebilansi elemente ja mikrokliimat (Eesti Loodus. Sood EL 2010/9).

Tooma soojaamas kogutud unikaalseid vaatlusandmeid kasutatakse paljudest teadustöödes nii Eesti kui ka Euroopa ülikoolides. Vaatlusandmete analüüs aitab meil paremini mõista inimtegevuse mõju looduslike märgalade veerežiimile ja ökosüsteemidele.

Mõõteseadmed Tooma soojaamas: laukast aurumise jaam koos sademete ja tuule anduriga. Foto: Juhan Hinnov

Mõõteseadmed Tooma soojaamas: laukast aurumise jaam koos sademete ja tuule anduriga. Foto: Juhan Hinnov

Hinda meid!