m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Ajalugu

Eestis on hüdromeetrilistel vaatlustel pikaajalised traditsioonid ja suur kogemus nende teostamisel. Esimesed vaatlused olid visuaalsed ja nende kohta võib leida kirjeldusi vanadest väljaannetest. Arvatakse, et Narva joa vee-energia kasutamine algas juba XV sajandil. Spetsialiseeritud ja süstemaatilisi uurimistöid alustati 18. sajandil.

Hüdroloogia ajalukku Eestis aitavad pilku heita Andres Tarandi uurimused. Tema andmeil esimesed mereveetaseme mõõtmised Eestis tegi 1805-1813 Tallinna sadamas 7. klassi astronoom Ivanov. Narva-Jõesuus alustas Narva rae korraldusel mereveetaseme vaatlusi 1829 loots-kapten Larsen.

1865 asutas Arthur von Oettingen Tartu Observatooriumi. Juba 1866 (või 1867) rajati seal Anto Juske andmetel Suur-Emajõel Tartus Kivisilla juures veemõõtepost. 1879. a avati veemõõtepost Ülemiste järvel. 1902. a tegutses Eestis juba 10 veemõõduposti jõgedel ja järvedel. Algul kasutati neid eesmärgiga uurida laevasõidu ja vee-energia kasutamise võimalusi.

Eesti ühtse hüdromeetria vaatlusvõrgu loomist jõgedel ja järvedel alustas insener ja tehnikateadlane August Velner. Hiljem tegid Eesti hüdroloogia arendamiseks palju meteoroloog Kaarel Kirde, hüdroloogid E. Oldekop, K. Hommik, T. Eipre, A. Kask, K. Arukaevu, Harald-Adam Velner jt.

Narvas asutati peale Narva HEJ-i projekti valmimist 1921. a. Sisevete Büroo, mis viidi Teedeministeeriumi alluvusse ja 1924. a sügisel koos personaliga Narvast Tallinna.

Büroo peaülesanne oli koguda andmeid maaparanduse, vee-energia kasutamise, laevasõidu ja teiste veemajanduse valdkonda kuuluvate praktiliste küsimuste lahendamiseks.

1939 kuni 1941 Sisevete Büroo funktsioonid kuulusid Põllumajandusministeeriumile, ja 27. jaanuarist 1941 Eesti Hüdrometeoroloogia-teenistuse Valitsusele, mille hüdroloogia osakonna juhatajaks määrati A. Velner, kes töötas sellel postil kuni 1946.

Hydroloogia_2014_v

Hinda meid!