m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Ajalugu

Vanimad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi fondis säilinud süsteemsed rannikuvaatluste seeriad pärinevad 1842. aastast, mil veetaseme mõõtmisi tehti Tallinna sadamas. Regulaarseid veetemperatuuri mõõtmisi alustati Eesti rannikul aastatel 1887 -1889 (Sõrve 1887, Tallinna sadam, Tahkuna, Vaindloo, Vilsandi, Osmussaar, Ruhnu 1898, Virtsu, Narva- Jõesuu 1899).

Veetaseme registreerimisega alustati Eesti rannikul 19. sajandi alguses Tallinna sadamas (1805–1813). 19. sajandi lõpuks oli 8 rannikujaama. Läbi eelmise sajandi on jaamade arv varieerunud. Neid on suletud ning taas avatud, mille tulemusel on veetaseme andmeread katkendlikud. Kõige rohkem oli veetaset registreerivaid jaamasid 1980-ndate keskpaigus, mil neid oli 21. Praegusel hetkel on kokku 25 rannikujaama, millest veetaset mõõdetakse 19-s jaamas.

Veetaseme latt Pärnus 1943

Veetaseme latt Pärnus 1943

Veetaseme määramiseks kasutati merelatti, mille pealt võeti lugem kuni 4 korda päevas. 1950-ndatel hakati veetaseme registreerimiseks kasutama mareograafe (mehaaniline isekirjutaja). Rannikujaamade automatiseerimist alustati 2007. aastal ja tänaseks on kõik mareograafid vahetatud automaatjaamade vastu.

Peale veetaseme mõõtmiste teostati rannikujaamades veel veetemperatuuri ja soolsuse mõõtmisi ning jääolude vaatlusi. Veetemperatuuri mõõtmisi alustati aastatel 1887–1889. Kõige vanemad säilinud jäävaatluste materjalid pärinevad 19. sajandi lõpust Naissaarelt.

Hüdrometeoroloogilisi vaatlusi avamerel (veetemperatuur, soolsus ja hoovused) teostati juba Eesti esimesel iseseisvuse ajal. Peale II Maailmasõda, 1948. aastal alustati reidi ja avamerevaatlusi Hüdrometeoroloogilise Teenistuse Valitsuse (HMTV) observatooriumi mereosakonna juhtimisel Tallinna lahel. Viiekümnendatel lisandusid vaatlused Narva, Liivi ja Pärnu lahes ning Väinameres. 1961 saadi esimene ekspeditsioonilaev Orion, millega tehti regulaarseid sesoonivaatlusi kevadel, suvel ja sügisel (talvel oli meri tavaliselt jääs ja laev remondis) Soome ja Liivi lahel, mõned vaatlusjaamad asusid ka Läänemeres, 10–20 miili Hiiumaast ja Saaremaast lääne poole.

Ekspeditsioonitöid merel jätkus ka sesoonitööde vaheaegadeks, sealhulgas sellisteks ettevõtmisteks nagu 1980. aasta Olümpiaregati teenindamine, Muuga sadama ja Leningradi kaitsetammi projekteerimiseks lähteandmete kogumine jne. Peale hüdroloogiliste uuringute tehti ka hüdrokeemilisi ja hüdro- ning mikrobioloogilisi vaatlusi.

1981. aastal saadi ekspeditsioonilaev Orbiit, millega töötati 1993. aasta lõpuni. Üheksakümnendate aastate alguses tehti ekspeditsioonitöid koostöös Mereinstituudiga, kellele 1994. aastal kogu vaatlusprogramm üle anti.

Meretaseme vaatluspostide arvu muutused läbi aastate

Vaatluslaev Orion

Vaatluslaev Orion, mis 1967. aastal nimetati ümber avariis hukkunud hüdrometeoroloogiateenistuse ülema järgi Aleksandr Smirnoviks.

Hinda meid!