m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Kui eriline oli 2010. aasta ilm Eestis?

Ilmast rääkides on tavaks kõigepealt iseloomustada õhutemperatuuri. Soojarekordeid tuleb Eesti meteoroloogiajaamades praegusel kliima soojenemise ajal päris sageli ette. Möödunud suvel sündis rekord näiteks Narvas (35,4°C, see oli ka kõigi Eesti meteoroloogiajaamade 2010. aasta maksimum). Möödunud aasta erilisus ilmneb aga kuumalainete kestvuses – nii palju palavaid päevi järgimööda pole paljude ilmajaamade mõõtmiste järgi seni ette tulnud. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis loetakse ilma ohtlikult kuumaks siis, kui temperatuur ulatub 30°C-ni 5 ööpäeval järjestikku. Eesti soojarekordit (35,6°C) hoidev Võru meteoroloogiajaam mõõtis 30°C ja kõrgemale ulatunud õhutemperatuuri esmalt 6 päeval (11.-16. juulil), seejärel aga 7 päeval (22.-28. juulil) järjest. Seni oli Võrus ohtlikult kuum periood registreeritud vaid 2006. aasta 7.-13.juulil (7 järjestikusel päeval) (joon. 1).

Joonis 1

Külmarekordid on Eestis jäänud kaugele ajalukku, kuid kui palju on järgemööda olnud väga külmi päevi? EMHI-s loetakse ilma ohtlikult külmaks õhutemperatuuri langedes -30°C-ni ja alla selle 5 ööpäeval järjest. Kui palju võib Eestis järjestikku väga külmi päevi olla ja kas -30 kraadiseid ja madalamate õhutemperatuuridega pikemaid perioode kliima soojenedes üldse enam ette tuleb? Seda võiks vaadata Eesti külmarekordit (-43,5°C) hoidva Jõgeva ilmajaama andmete põhjal (joon. 2).

Joonis 2

-30°C ja madalam õhutemperatuur oli seal 5 järjestikusel päeval rekordkülmal 1939/1940. a. talvel. 1987. a. jaanuari külmalaine õhutemperatuuriga -30°C või alla selle kestis 6 päeva. 1978/1979. a. talve 4-päevasel pakaseperioodil langes kraadiklaas isegi kaks kümnendikku alla -40°C. 4-päevane -30°C ja madalamate temperatuuridega periood oli ka 1995/1996. a. talvel. Uuel sajandil on esinenud vaid kahepäevased -30°C ja madalama pakasega perioodid: 2002/2003. a. talvel, mil õhutemperatuur langes -36,7°C-ni ja möödunud 2009/2010. a. talvel miinimumiga -32,4°C. Jõgeva käes oli sel puhul ka talve külmarekord Eestis.
Vastupidi eelmistele palavatele 2002. ja 2006. a. põuaga silma paistnud suvedele, jagati möödunud suvel päris palju vihma, mõnda kanti rohkem ja mõnda vähem. Sajuhulkade erinevused olid piirkonniti suured ja nii vajasid ühed maakonnnad toetust põua, teised üleujutuste tõttu. Näiteks oli juulikuu sademete hulk Jõhvis 6,0 mm, mis on alla 50 aasta miinimumi (6,0 mm 1967. a.), augustikuu sademed ületasid Kihnus, Sõrves, Ruhnus ja Võrus tunduvalt viimase 50 aasta maksimumi, Ruhnus peaaegu kahekordselt (vastavalt 236,1 mm 2010. a. ja 147,9 mm 2008. a.).
Eriline olukord oli ja on lumega. Selliseid hangesid nagu eelmisel ja käesoleval talvel ei ole Eestis kaua aega nähtud. Detsembris mõõdeti paljudes vaatlusjaamades kuu rekordiline lumikatte paksus. Kõige suurem oli see Kuusikul – 75 cm, mis on ka jaama absoluutne maksimum. Eelmine rekord sündis seal alles möödunud aastal veebruaris (73 cm). Ametlik lumikatte rekord kogu Eestis (104 cm Tallinnas, pärit 1924. a.) on aga veel purustamata.

Hinda meid!