m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Suvemaakond Pärnumaa

Raeküla rand. Foto Marten Raudmäe

Eesti olevat pealinnade maa, neid on ritta pandud umbes kakskümmend. Ühe pealinna kohta on mitmel pool kirjas – armastatud suvepealinn Pärnu. Ju siis on see kant meie riigis kõige suvelikum…

XIX sajandil loeti Pärnu suvehooaeg alanuks, kui hakkasid saabuma esimesed supelsaksad Peterburist. Meteoroloogilised vaatlused, mis algasid selles linnas 1842. aastal, on toimunud siiani pausidega ja paljudes paikades. Pikka aega – 1947. aastast kuni 1990. aastani asus meteoväljak mererannas, siis viidi see kesklinna. Linna- ega maaisad ei leidnud ilmajaamale aastaid sobivat kohta (kuurortlinnas on ju krundid kallid!) ning 2004. aasta lõpus viidi see 7,2 km kaugusele sisemaale Sauga lennuväljale. Alates 2019. aasta aprillist asub Pärnu automaatilmajaam jälle Pärnus – rannapargi serval. Tuule mõõtmised toimuvad aga teisel pool jõge sadamas.

Teised Pärnumaa rannikujaamad on samuti pika ajalooga – Virtsu aastast 1903 ja Kihnu aastast 1931.

 

Miks kutsutakse Pärnut Eesti suvepealinnaks?

Kuigi tema ja „kuumapealinna“ Võru suvekuude keskmised õhutemperatuurid on võrdsed (16,7°), kallutab kaalukausi pärnade linna kasuks muidugi meri. Muide, viimati, 2019. aastal oli just Pärnu Eestimaa kõige soojem paik nii suvel kui ka kevadel. 1988. aasta juulis olevat lahes veetemperatuur kerkinud 29,5 kraadini!

Aasta keskmine õhutemperatuur (1981-2010) on Pärnu maakonnas kõrgeim Kihnus (6,8 °C), Virtsus on see näit 6,6° ja Pärnus 6,3°. Juulikuus on palavam Pärnus (18,0°), Kihnus ja Virtsus on soojust veidi vähem (17,9 ja 17,8 kraadi). Augustist alates on aga tuntav mere soojendav mõju: lõikuskuu normideks ehk pikaajalisteks keskmisteks on ilmateenistuses arvutatud Pärnus 16,9°, Kihnus 17,5°, oktoobris vastavalt 6,9 ja 8,4 kraadi. Külmim kuu on veebruar – Pärnus on kuu keskmine –4,5°, Kihnus –3,5° ja Virtsus –3,9°. Pärnumaa kuumarekord jääb aga üpris kaugesse aega, kui 1882. aasta 18. juulil mõõdeti linnas 34,1 °C.

Kuumalainete aegu on saartel ja rannikul raske öid mööda saata, sest õhutemperatuur jääb kõrgele. Näiteks arvutati 30. juulil 2018. aastal Virtsus ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks troopiline 26,6 °C (ööpäevane kuuma kõikumine jäi 32,1 ja 21,9 kraadi vahele).

Aastase sademehulga suhtes reastuvad jaamad selliselt: Pärnu (746 mm), Virtsu (628 mm) ja Kihnu (578 mm). Kuigi Pärnu linna ja Kihnu saare vahemaa ei ole väga suur, on vahe vihmakoguses suvel üpris tuntav – Pärnus 231 ja Kihnus 189 mm. Rääkimata Võrust, kus kolme kuu koguseks on arvutatud 437 mm. Ööpäeva jooksul on paduvihmasid registreeritud põhiliselt hüdromeetriajaamades (Oore – 120 mm 28.07. 1987, Tahkuse – 96 mm 28.07.2011, ka Pärnu – 95 mm 23.09.1950).

Torm 11. juulil 2020 Pärnu rannas. Foto: Marten Raudmäe

Kihnu saar on üks Eesti tuulisemaid kohti – aasta keskmine tuulekiirus on seal 5,7 m/s (Pärnus 3,8 m/s). Kõige kõvemad tuuled puhuvad saarel aasta lõpul – nagu Sõrve jaamaski – 7,2 m/s keskeltläbi. Kui Eesti tugevaimaks tuuleiiliks loetakse 48 m/s (Ruhnu, 1969), siis Kihnus registreeriti keskmise tuulekiiruse (arvutatud 10 minuti kohta) rekordiks 18. oktoobril 1967. aastal puhunud 34 m/s. Seega oli too päev üks meie maa kolmest orkaani mõõtu tormist (teised – 06.08.1967 Osmussaarel ja 27.11.1979 Ruhnus).

Pärnu on tuntud oma uputuste poolest. Alates 1923. aastast kuni 2019. aastani on pisut vähem kui 100 aasta jooksul vesi Eesti Atlantises kerkinud Pärnus 22 korral üle 180 cm piiri, sellest kahel korral (18.10.1967 ja 9.01.2005) üle 220 cm (EH 2000 süsteemis). Ajalehtede andmeil on veetase Pärnu jões kerkinud varasematel aastatel üle 2 m mitmel korral (1801, 1863, 1864), samas ei ole uudistes kahjudest juttu. Näiteks 1863. aasta 30. oktoobri tormi tulemusena olid vaid „uulitsad väga ligatsed”. 2005. aasta jaanuaritormi ajal sai üleujutuses kannatada pea kogu maakonna rannikuala.

 

Klimaatilistest aastaaegadest

Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Pärnus 20. aprillil, Virtsus 23. aprillil ja Kihnus 25. aprillil (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).

Suvi – aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Pärnu 29. mail, Virtsu 2. juunil ja kolm päeva hiljem Kihnu.

Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, saabuvad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on Pärnus ja Virtsus 10.–11. septembril, Kihnus 6. päeva hiljem.

Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Pärnus 22. detsembril, Virtsu aasta viimasel päeval ning Kihnu saarele teisel jaanuaril.

 

Pärnumaa ilmarekordid

  • Kõige madalam õhutemperatuur on –34,8 °C, mis mõõdeti 15. jaanuaril 1893. aastal Pärnus.
  • Kõige kõrgem õhutemperatuur on +34,1 °C, mis mõõdeti 18. juulil 1882. aastal Pärnus.
  • Maksimaalne ööpäevane sajuhulk on 120 mm, mis mõõdeti Oore hüdromeetriajaamas 28. juulil 1987. aastal.
  • Maksimaalne lumikatte paksus on 77 cm, mis mõõdeti 3. märtsil 1956. aastal Koodu sademete mõõtejaamas.
  • Tugevaim tuulepuhang on 40 m/s, mis registreeriti Kihnu rannikujaamas 29. septembril 1975. aastal.

 

Lõpetuseks

Pärnumaad on külastanud arvukalt tornaadosid–vesipükse–tuulispasku (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013; Eesti tornaadod, 2017). Üks kirjeldus: „Äikesemaru tabas Pärnut üsna ootamatult, nii et isegi naised ei saanud mahti supelrannast põgeneda. /…/ Tuulepööris, mõned arvavad, et see oli vesipüks, tabas naissupelonne, milles suplejad sees viibisid. Vesipüks, tehes nende kohal oma surmatantsu, paiskas 24 onni 10 jala kõrguselt aluselt ühes suplejatega alla, vette. Ühes supelonnidega mahapaisatud naistest said viis raskelt vigastada, kaks kergemalt, kuna üks laps pidi oma elu jätma. /…/ Pargis ja linnas mitmel pool on palju vanu puid maha murtud.“ (Pärnumaa Teataja, 22.07.1927).

Pärnu maakonnas ajalooliselt asunud ilmajaamade asukohti saab uurida allpool olevalt kaardilt.

Hinda meid!