m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Kui ilm muutub ohtlikuks

Kuidas end ja teisi pakase eest kaitsta

➡ Pakase ajal viibi võimaluse korral siseruumides. Välja minnes riietu soojalt, eelistatult kihiliselt, kaitstes eriti tundlikke kehaosasid.
➡ Vii maaslamaja kiiresti sooja kohta ja alusta aeglast ülessoojendamist. Kui süda seiskub, tuleb alustada viivitamatult elustamisega ja helistada hädaabinumbril 112.
➡ Keha liigse jahtumise (hüpotermia) korral alusta soojendamist seestpoolt väljapoole. Soojade aurude sissehingamine või sooja vedeliku joomine aitab organismil soojeneda.
➡ Kui lokaalse alajahtumise puhul on perifeersed kehaosad (jäsemed) külmunud, siis selle esimeseks märgiks on valu. Seda aitavad leevendada aktiivsed liigutused ning massaaž. Külma saanud käsi ega jalgu ei tohi panna kuuma vette, kuna temperatuuri järsk muutus võib kahjustada kudesid.
➡ Sauna minemine on külmakahjustuse järel keelatud, kuna järsk temperatuuritõus võib olla organismile eluohtlik.
➡ Külmalaine ajal hoia kontakti invaliidist või vanuritest naabritega, samuti üksildastes maapiirkondades elavate sugulaste-tuttavatega. Tavalisest enam hoolitsust vajavad ka koduloomad.
➡ Küta mõõdukalt.
➡ Puuküttega küttekoldeid küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas ning ära sulge siibrit liialt vara.
➡ Elektriliste küttekehade puhul ära koorma elektrisüsteemi üle.
➡ Torustike külmumisohu vältimiseks mähi torud lisaisolatsiooniga.
➡ Jäätunud torude ülessoojendamisel kasuta soojakaableid või -puhurit. Ära soojenda külmunud torusid lahtise tulega.
➡ Vältimaks tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulekolletest, lukusta uksed ja sulge muud juurdepääsud hoonesse.
➡ Autoga sõitmise korral veendu piisava koguse kütuse olemasolus ja võta kaasa laetud mobiiltelefon, soojad riided ning soe jook.

Pakase ehk külmalaine puhul on õhutemperatuur märgatavalt madalam kui tavaliselt talvisel ajal. Külm õhk võib saabuda naaberaladelt, kuid jahenemine võib toimuda ka vaadeldaval territooriumil. Pakaselised ilmad seostuvad Eestis kõige rohkem põhjakaartest tulnud mandriliste või mereliste arktiliste õhumassidega, aga ka idakaarte mandrilise polaarse õhuga.

Mandriline arktiline õhumass moodustub jääga kattunud arktiliste merede kohal. Kandudes üle Kara mere Põhja-Venemaale, muutub see õhumass kiiresti mandriliseks polaarseks õhuks. Teiseks pakaseliste ilmade Eestisse toojaks on mereline arktiline õhk, mis moodustub Põhja-Jäämere lääneosa kohal ning liigub üle Norra mere ja Skandinaavia Läänemere poole. Vabalt veepinnalt maismaa kohale jõudes muutub see samuti mandriliseks polaarseks õhuks.

Ehkki kliima soojeneb, on äärmuslike ilmade sagedus tõusnud ja seejuures esineb ka ebatavaliselt külmi talvi. Inimese tervisele peetakse Eestis eriti ohtlikuks ööpäeva miinimumtemperatuuri püsimist −30 °C juures ning alla selle viie ja enama ööpäeva vältel.

 

Käitumisjuhised koostatud koostöös Päästeametiga.

Hinda meid!