m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Kui ilm muutub ohtlikuks

Kuidas end ja teisi rahe eest kaitsta?

➡ Otsi varju.
➡ Pargi sõiduk lagedale või garaaži.
➡ Võimaluse korral ole siseruumides, sulge hoonete uksed ja aknad.
➡ Aita vanu ja haigeid inimesi turvalisse kohta minna.
➡ Vii koduloomad varjulisse kohta ja lase lemmikloomad tuppa.
➡ Toas hoidu akendest eemale, sest raheterad võivad purustada aknaklaasi.
➡ Inimvigastuste ning otsest ohtu kujutavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.

Soojal aastaajal kaasneb äikese ja hoovihmaga vahetevahel ka rahe, enamasti ootamatult.

Rahet sajab võimsatest ja kõrgetest rünksajupilvedest. Tavaliselt esineb seda lämmatavatel suvepäevadel, kui Eestisse on jõudnud soe ja rohket veeauru sisaldav Vahemere õhk. Külmema õhuga segunedes tekib selles kondensatsiooni tagajärjel tohutu hulk veepiisakesi. Kui samas on suhteliselt vähe kristalliseerumiseks vajalikke tuumakesi, jääb enamik veepiisakesi allajahtununa vedelasse faasi. Nii külmub neid vähestele jääkristallidele kinni ebanormaalselt palju.

Samal ajal soojeneb õhk veeauru kondenseerumise tõttu ja kerkib üles kiirusega kuni 100 km/h. Kerged kristallikesed külmunud veekihiga viiakse tõusuvooludega üles, kus läbipaistva jääkihi külge kinnituvad lumekübemed. Nendest moodustub rahetera läbipaistmatu kiht. Rünksajupilves liiguvad raheterad tõusvate ja laskuvate õhuvooludega korduvalt üles-alla ning nendega liituvad uued jäätunud vee- ja läbipaistmatud lumekihid. Kihtide arv võib ulatuda isegi 25-ni. Kui rahetera muutub nii raskeks, et õhuvoolud ei suuda seda kaasas kanda, lendab see maha nii kiiresti, et ei jõua allpool olevaid soojemaid õhukihte läbides ära sulada.

Rahetera läbimõõt algab 4–5 millimeetrist ja võib ulatuda üle 10 cm, kaal kõigub mõnest grammist ühe kiloni. Tavaliselt ei kesta rahehoog kaua, vaid 1–8 minutit. Enamasti esineb rahe koos äikesega.

 

Käitumisjuhised koostatud koostöös Päästeametiga.

Hinda meid!