m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Kui ilm muutub ohtlikuks

Kuidas end ja teisi üleujutuse eest kaitsta

➡ Hangi võimalikult täpne ilmaprognoos ning ole hästi informeeritud veetaseme muutumisest ja sellest, millise veetaseme korral on sinu majapidamine ohus.
➡ Võimaluse korral ehita veetõkkeid.
➡ Teavita naabreid
➡ Ole valmis võimalikeks elektrikatkestusteks, vahetu ohu korral ja kodust lahkudes lülita elekter välja.
➡ Lae mobiiltelefon.
➡ Varu joogivett.
➡ Sule kanalisatsioonitorude ning kraani äravoolutorude avad puupunnidega. Ühenda lahti kanalisatsiooni juhitud vihmaveetorud.
➡ Kontrolli, et kusagil poleks kinni jäetud kodu- või lemmikloomi.
➡ Vii kodune vara, sh saastumist põhjustavad kemikaalid võimaliku uputuse piirkonnas maapinnast kõrgemale.
➡ Ole valmis evakueerumiseks.
➡ Kui vesi tungib hoonesse, tagane teisele korrusele, pööningule või katusele. Võta kaasa hädaolukorraks vajalikud vahendid.
➡ Tee ennast või oma majapidamine päästjatele nähtavaks/kuuldavaks ja järgi evakueerimisel antavaid korraldusi.
➡ Väljas olles arvesta ohtudega, mida suure veemassi liikumine võib põhjustada inimestele, loomadele, sõidu- ja ujuvvahenditele, lahtistele esemetele jmt.
➡ Väldi kõndimist või sõitmist läbi üleujutatud piirkonna.
➡ Hoia eemale üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -kaablitest.
➡ Üleujutuse piirkonda naastes ole ettevaatlik elektrilöögiohu ja muude tekkinud seadmete ja vahendite kahjustuste ning saaste tõttu.
➡ Inimvigastustest ning otsesest ohust teavita hädaabinumbril 112.
➡ Pärast uputust teata kahjustustest nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada.

Üleujutus ehk uputus tähendab seda, et liigne vesi on seal, kus teda ei peaks olema: põllul, linnas, tänaval, maja keldris või mujal. Kõige sagedasem üleujutuse põhjus on see, et vihma sajab rohkem, kui maapind seda mahutada suudab. Mulda ei mahu vihmavesi, mis on sadanud suurema intensiivsusega kui 25 mm tunnis. Sellepärast voolab vesi laiali, põhjustades erosiooni, vigastades hooneid, lõhkudes taimekülve ja uputades inimesi ning loomi: tekivad äkktulvad. See juhtub tavaliselt ootamatult ja inimesi ei suudeta õigel ajal hoiatada. Kirjanduses toodud statistika järgi saab loodusõnnetustes kõige rohkem inimesi hukka just üleujutuste tõttu.

Ulatuslikud frontaalsüsteemid põhjustavad vihmasadusid suurel maa-alal ja tihti ka pika aja jooksul. Jõed ja ojad ei suuda siis enam vihmavett kallaste vahele mahutada ja vesi tungib kaldalinnadesse ja majapidamistesse. Uputuse võimalus oleneb sademete hulga ja intensiivsuse kõrval ka suurel määral hüdroloogilistest teguritest – veekogude olemasolust, pinnase omadustest, maapinna reljeefist, põhjaveeseisust. Ka teised meteoroloogilised tegurid, nt õhutemperatuur, tuule kiirus, päikesepaiste kestus ja õhuniiskuses, on olulised. Üleujutust ehk suurvett võivad põhjustada ka lume kiire sulamine ja jääsulud jõgedel. Maismaa võib vee alla jääda ka mere veetaseme tõusu tagajärjel. Rannikul on ohtlik tormitõus, mis tõukab suured veehulgad maale, mille pinnas võib olla juba enne veest küllastunud.

Uputused tekivad tihti ka tehnilistel põhjustel, näiteks kui purunevad hüdroehitised või need ei sobi omadustelt äärmuslikesse tingimustesse. Linnades on üleujutused ohtlikud sealse asfaltkatte tõttu, mis ei adsorbeeri vett. Ka põuane kõva maapind ei neela hästi vett. Maaviljelus, metsade hävitamine ja linnastumine suurendavad sademetest põhjustatud veevoolu hulka; tormid, mis varem ei oleks üleujutusi põhjustanud, tingivad nüüd suurtel maa-aladel üleujutusi. On oletatud, et kuivade alade vihmutamine võib samuti suurendada sademete hulka, sest õhuniiskus ja vee aurumine suurenevad. Liikuv vesi on eriliselt ohtlik: 15 cm kõrgune liikuv veemass võib täiskasvanu pikali lükata ja tekitada tõsise vigastuse ehitisele ning varale.

 

Käitumisjuhised koostatud koostöös Päästeametiga.

Hinda meid!