m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Kui ilm muutub ohtlikuks

Kuidas end ja teisi ultraviolettkiirguse eest kaitsta?

➡ Päevitamisega peaksid ettevaatlikud olema õrna (tundliku) nahaga inimesed, lapsed või eakad, samuti need, kelle nahal leidub ebakorrapäraseid sünnimärke.
➡ Päevitusaeg sõltub UV-indeksist, mille väärtuseid saab vaadata Riigi Ilmateenistuse veebilehelt: www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/uv-indeks

Päikeselt Maani jõudvast elektromagnetkiirgusest pääseb läbi atmosfääri soojus- ehk pikalaineline kiirgus, nähtav ehk valguskiirgus ja osa ultraviolett- ehk UV-kiirgusest.

Inimesele ja loodusele on kahjulik kõige lühema lainepikkusega ultraviolettkiirguse osa ehk UV-C-kiirgus, mis neeldub õnneks 15−35 km kõrgusel stratosfääris, osoonikihis. Keskmise lainepikkusega ultraviolettkiirguse osa ehk UV-B-kiirguse maapinnani jõudmine sõltub aga suurel määral osoonikihi paksusest. Kõige pikalainelisem osa UV-kiirgusest ehk UV-A-kiirgus neeldub osoonikihis vähesel määral.

UV-kiirguse absoluutset tugevust mõõdetakse sensoritega, mille spektraaltundlikkus vastab inimese naha erüteemtundlikkusele. Erüteem on pindmiste veresoonte laienemise tagajärjel tekkiv nahapunetus. UVindeks 1 tähistab erüteemselt efektiivse kiirguse tihedust 0,025 W/m2. Eestis on UV-indeksi kõrgemaiks väärtuseks mõõdetud 8,6 ühikut. Parajates kogustes on UV-kiirgus inimesele kasulik, kuna selle toimel toimub D3-vitamiini süntees. See vitamiin soodustab luude tugevnemist ning kaitseb luuhõrenemise eest. Novembrist märtsini kestab nn “D-vitamiini talv” − aeg, mil päikesekiirgus ei võimalda seda organismile vajalikku vitamiini looduslikult naha kaudu sünteesida.

 

Käitumisjuhised koostatud koostöös Päästeametiga.

Hinda meid!