m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Pilvede kool

pilved_poldPilvedeks nimetatakse Maa atmosfääris hõljuvaid veepiiskade ja jääkristallide, nn. pilveelementide kogumeid, mis on tekkinud veeauru kondenseerumisel, samuti aerosooliosakeste kogumeid, mis on piisavalt tihedad, et oleksid silmaga nähtavad või instrumendiga sedastatavad.

Pilved paiknevad peamiselt atmosfääri alumises kihis – troposfääris, harvemini  stratosfääris 20 – 30 km kõrgusel – pärlmutterpilved ja mesosfääris 70 – 80 km kõrgusel – helkivad ööpilved.

Pilvede liigitamise aluseks võib võtta pilvede tekkimise ning arenemise protsessid (geneetiline klassifikatsioon), pilveelementide suurus jt. karakteristikud (mikrofüüsikaline klassifikatsioon) või pilvede välimuse (morfoloogiline klassifikatsioon).

Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 19. sajandi alguses välja Inglise amatöörmeteoroloog Luke Howard.

Pilved liigitatakse nende aluse kõrguse järgi 4 klassi: ülemised, keskmised, alumised ja vertikaalsuunas arenevad ehk konvektsioonipilved, mille alus asub alumises ja tipp keskmises või ülemises kihis.

Keskmistel laiustel asuvad pilved vahemikus:

  1. ülemised pilved 6-12 km;
  2. keskmised pilved 2-6 km;
  3. alumised pilved – maapind-2 km;
  4. konvektsioonipilved – aluse kõrgus alla 2 km.

Pilvede nelja klassi piires eristatakse 10 pilvede põhiliiki, mis jagunevad alaliikideks. Alaliikide piires eristatakse arvukalt pilvevorme ja erikujusid.

I Ülemised pilved:
  • Kiudpilved (Cirrus – Ci)
  • Kiudrünkpilved (Cirrocumulus – Cc)
  • Kiudkihtpilved (Cirrostratus – Cs)
II Keskmised pilved:
  • Kõrgrünkpilved (Altocumulus – Ac)
  • Kõrgkihtpilved (Altostratus – As)
  • Kihtsajupilved (Nimbostratus – Ns) *

* Mõnede klassifikatsioonide järgi kuuluvad kihtsajupilved alumiste pilvede hulka.

III Alumised pilved:
  • Kihtpilved (Stratus – St)
  • Kihtrünkpilved (Stratocumulus – Sc)
IV Vertikaalse arenguga ehk konvektsioonpilved:
  • Rünkpilved (Cumulus – Cu)
  • Rünksajupilved (Cumulonimbus – Cb)

 

Pilvede vaatlustel määratakse:

  • pilvede hulk (pilvisus) visuaalselt 10-pallises skaalas ja oktantides (kaheksandikes) automaatjaama sensoriga;
  • pilvede kuju nende välisilme põhjal vastavalt kehtivale rahvusvahelisele pilvede klassifikatsioonile;
  • pilvede alumise piiri kõrgus.

 

Põhiliik Alaliik Vormid Erikujud
Cirrus fibratus
uncinus
spissatus
castellanus
floccus
intortus

radiatus

vertebratus

duplicatus

mamma
Cirrocumulus stratisformis

lenticularis

castellanus

floccus

undulatus

lacunosus

virga

mamma

Cirrostratus fibratus

nebulosus

duplicatus

undulatus

-
Altocumulus stratisformis

lenticularis

castellanus

floccus

translucidus

perlucidus

opacus

duplicatus

undulatus

radiatus

lacunosus

virga

mamma

Altostratus - translucidus

opacus

duplicatus

undulatus

radiatus

virga

mamma

praecipitatio

pannus

Nimbostratus - - praecipitatio

pannus

virga

Stratocumulus stratisformis

lenticularis

castellanus

translucidus

perlucidus

opacus

duplicatus

undulatus

radiatus

lacunosus

virga

mamma

praecipitatio

Stratus nebulosus

fractus

translucidus

opacus

undulatus

praecipitatio
Cumulus humilis

mediocris

congestus

fractus

radiatus pileus

velum

virga

praecipitatio

arcus

pannus

tuba

Cumulonimbus calvus

capillatus

- pileus

velum

virga

praecipitatio

arcus

pannus

tuba

incus

mamma

Põhiliigid
Nimetus Lühend Tähendus
Cirrus – kiudpilv Ci juuksekihar
Cirrocumulus – kiudrünkpilv Cc kihar ja kuhi
Cirrostratus – kiudkihtpilv Cs kihar ja kiht
Altocumulus – kõrgrünkpilv Ac kõrge ja kuhi
Altostratus – kõrgkihtpilv As kõrge ja kiht
Nimbostratus – kihtsajupilv Ns kihiline vihmapilv
Stratus – kihtpilv St kiht
Cumulus – rünkpilv Cu kuhi
Cumulonimbus – rünksajupilv Cb kuhjunud vihmapilv

 

Alaliigid
Nimetus Lühend Tähendus
fibratus fib kiuline
uncinus unc konksuline
spissatus spi tihedad, tihenevad
castellanus cas tornikujulised
floccus flo villatupsulised
stratisformis str kihtjas
nebulosus neb udune
lenticularis len läätsekujuline
fractus fra räbaldunud
humilis hum madal
mediocris med keskmine
congestus con kuhjunud
calvus cal kiilas
capillatus cap juustega

 

Vormid
intortus in läbipõimunud
vertebratus ve selgroolüli (kalaluu)
undulatus un laineline
radiatus ra ühte punkti koonduvad pilvevöödid (Noalaev)
lacunosus la auguline
duplicatus du topelt
translucidus tr läbipaistev
perlucidus pe valgust läbilaskev
opacus op tihe

 

 

Erikujud ja lisapilved
incus inc alasikujuline
mamma mam udarakujuline
virga vir kepi, pulgakujuline
praecipitatio pra langema
arcus arc vibukujuline
tuba tub trompetikujuline
pileus pil müts, kaas
velum vel laevapuri
pannus pan räbaldunud