m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Pilvede kool


pilvede_juhendPilvedeks
nimetatakse Maa atmosfääris hõljuvaid veepiiskade ja jääkristallide, nn. pilveelementide kogumeid, mis on tekkinud veeauru kondenseerumisel, samuti aerosooliosakeste kogumeid, mis on piisavalt tihedad, et oleksid silmaga nähtavad või instrumendiga sedastatavad.

Pilved paiknevad peamiselt atmosfääri alumises kihis – troposfääris, harvemini  stratosfääris 20 – 30 km kõrgusel – pärlmutterpilved ja mesosfääris 70 – 80 km kõrgusel – helkivad ööpilved.

Pilvede liigitamise aluseks võib võtta pilvede tekkimise ning arenemise protsessid (geneetiline klassifikatsioon), pilveelementide suurus jt. karakteristikud (mikrofüüsikaline klassifikatsioon) või pilvede välimuse (morfoloogiline klassifikatsioon).

Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 19. sajandi alguses välja Inglise amatöörmeteoroloog Luke Howard.

Pilved liigitatakse nende aluse kõrguse järgi 4 klassi: ülemised, keskmised, alumised ja vertikaalsuunas arenevad ehk konvektsioonipilved, mille alus asub alumises ja tipp keskmises või ülemises kihis.

Keskmistel laiustel asuvad pilved vahemikus:

  1. ülemised pilved 6-12 km;
  2. keskmised pilved 2-6 km;
  3. alumised pilved – maapind-2 km;
  4. konvektsioonipilved – aluse kõrgus alla 2 km.

Pilvede nelja klassi piires eristatakse 10 pilvede põhiliiki, mis jagunevad alaliikideks. Alaliikide piires eristatakse arvukalt pilvevorme ja erikujusid.

I Ülemised pilved:

  • Kiudpilved (Cirrus – Ci)
  • Kiudrünkpilved (Cirrocumulus – Cc)
  • Kiudkihtpilved (Cirrostratus – Cs)


II Keskmised pilved:

  • Kõrgrünkpilved (Altocumulus – Ac)
  • Kõrgkihtpilved (Altostratus – As)
  • Kihtsajupilved (Nimbostratus – Ns) *

* Mõnede klassifikatsioonide järgi kuuluvad kihtsajupilved alumiste pilvede hulka.

III Alumised pilved:

  • Kihtpilved (Stratus – St)
  • Kihtrünkpilved (Stratocumulus – Sc)

IV Vertikaalse arenguga ehk konvektsioonpilved:

  • Rünkpilved (Cumulus – Cu)
  • Rünksajupilved (Cumulonimbus – Cb)

 

Pilved võivad moodustuda vabas õhus või üht liiki pilv (nn.ema-pilv) võib muutuda teist liiki pilveks. Kui pilv või selle osa omandab mõne teise pilveliigi tunnused, ent algne pilveliik on veel küllalt hästi ära tuntav, siis märgitakse seda pilve nimetuses –genitus liitega, näiteks Nimbostratus cumulonimbogenitus.

Kui pilv või selle suurem osa on läbi teinud täieliku transformatsiooni, nii et lähtepilve tunnuseid enam pole, siis võib kasutada liidet –mutatus, näiteks Stratocumulus stratomutatus.

pilvede_juhend_ylemisedLisaks on erijuhud, kus pilved võivad moodustuda lokaalsetest looduslikest teguritest või inimtegevuse tagajärjel.pilvede_juhend_alumisedpilvede_juhend_keskmised

 

 

 

 

 

 

 

 

Pilvede klassifikatsioon

Põhiliik Alaliik Vormid Erikujud Ema – pilved ja erilised pilved
(Järjestatud esinemissageduse järgi) Genitus Mutatus
Cirrus fibratus
uncinus
spissatus
castellanus
floccus
intortus
radiatus
vertebratus
duplicatus
mamma
fluctus
Cirrocumulus
Altocumulus
Cumulonimbus
Homo
Cirrostratus
Homo
Cirrocumulus stratiformis
lenticularis
castellanus
floccus
undulatus
lacunosus
virga
mamma
cavum
Cirrus
Cirrostratus
Altocumulus
Homo
Cirrostratus fibratus
nebulosus
duplicatus
undulatus
Cirrocumulus
Cumulonimbus
Cirrus
Cirrocumulus
Altostratus
Homo
Altocumulus stratiformis
lenticularis
castellanus
floccus
volutus
translucidus
perlucidus
opacus
duplicatus
undulatus
radiatus
lacunosus
virga
mamma
cavum
fluctus
asperitas
Cumulus
Cumulonimbus
Cirrocumulus
Altostratus
Nimbostratus
Stratocumulus
Altostratus translucidus
opacus
duplicatus
undulatus
radiatus
virga
praecipitatio
pannus
mamma
Altocumulus
Cumulonimbus
Cirrostratus
Nimbostratus
Nimbostratus praecipitatio
virga
pannus
Cumulus
Cumulonimbus
Altocumulus
Altostratus
Stratocumulus
Stratocumulus stratiformis
lenticularis
castellanus
floccus
volutus
translucidus
perlucidus
opacus
duplicatus
undulatus
radiatus
lacunosus
virga
mamma
praecipitatio
fluctus
asperitas
cavum
Altostratus
Nimbostratus
Cumulus
Cumulonimbus
Altocumulus
Nimbostratus
Stratus
Stratus nebulosus
fractus
opacus
translucidus
undulatus
praecipitatio
fluctus
Nimbostratus
Cumulus
Cumulonimbus
Homo
Silva
Cataracta
Stratocumulus
Cumulus humilis
mediocris
congestus
fractus
radiatus virga
praecipitatio
pileus
velum
arcus
pannus
fluctus
tuba
Altocumulus
Stratocumulus
Flamma
Homo
Cataracta
Stratocumulus
Stratus
Cumulonimbus calvus
capillatus
praecipitatio
virga
pannus
incus
mamma
pileus
velum
arcus
murus
cauda
flumen
tuba
Altocumulus
Altostratus
Nimbostratus
Stratocumulus
Cumulus
Flamma
Homo
Cumulus

 


Pilvede vaatlustel määratakse:

  • pilvede hulk (pilvisus) visuaalselt 10-pallises skaalas ja oktantides (kaheksandikes) automaatjaama sensoriga;
  • pilvede kuju nende välisilme põhjal vastavalt kehtivale rahvusvahelisele pilvede klassifikatsioonile;
  • pilvede alumise piiri kõrgus.