Pilvede kool

Erilised ja helkivad ööpilved

Pilved võivad moodustuda vabas õhus või üht liiki pilv (nn. ema-pilv) võib muutuda teist liiki pilveks.

Kui pilv või selle osa omandab mõne teise pilveliigi tunnused, ent algne pilveliik on veel küllalt hästi ära tuntav, siis märgitakse seda pilve nimetuses –genitus liitega, näiteks Stratocumulus cumulogenitus.

Kui pilv või selle suurem osa on läbi teinud täieliku transformatsiooni, nii et lähtepilve tunnuseid enam pole, siis võib kasutada liidet –mutatus, näiteks Stratocumulus stratomutatus.

Päevased kihtrünkpilved - Stratocumulus cumulogenitus (Sc cugen) (Foto: Ivo Aksli, 2011)

Päevased kihtrünkpilved – Stratocumulus cumulogenitus diurnalis (Sc cugen diur) (foto: Ivo Aksli, 2011)

Õhtused kihtrünkpilved - Stratocumulus cumulogenitus - vesperalis (Sc cugen - vesp) (foto: Reedik Seppre, 2012)

Õhtused kihtrünkpilved – Stratocumulus cumulogenitus vesperalis (Sc cugen vesp) (foto: Reet Sepp, 2012)

Stratocumulus cumulogenitus diurnalis (Sc cugen diur) – päevased kihtrünkpilved. Tekivad tavaliselt pärastlõunal rünkpilvede (Cu med või Cu con) laialivalgumisel inversioonikihi all (vene koolkond).
Stratocumulus cumulogenitus vesperalis (Sc cugen vesp) – ebamäärase kujuga kihtrünkpilved. Tekivad õhtul konvektsioonipilvede laialivalgumise tagajärjel, kui tõusvad õhuvoolud nõrgenevad. Sageli värvib loojuv päike nad punaseks, oranžiks, kollaseks (vene koolkond).

Pilved võivad moodustuda ka lokaalsetest looduslikest teguritest või inimtegevuse tagajärjel.

Flammagenitus: metsatulekahjude või vulkaanipurske soojusest põhjustatud konvektsiooni tagajärjel tekkinud pilved – Cumulus congestus flammagenitus (Cu con flgen). [Märkus: Cumulus flammagenitus on tuntud ka kui “pyrocumulus“].
Homogenitus: inimtegevuse tagajärjel arenenud pilved. Näiteks, õhusõiduki kondensatsioonijäljed (Contrails), mis on püsinud vähemalt 10 min, nimetatakse Cirrus homogenitus (Ci hogen); elektrijaama jahutusseadmetes moodustunud Cumulus homogenitus – Cumulus homogenitus (Cu hogen).
Cataractagenitus – suure joa kohal veeauru ülesliikumise tagajärjel arenenud pilved – N. Cumulus mediocris cataractagenitus (Cu med cagen), Stratus Fractus cataractagenitus (St fr cagen).
Silvagenitus: metsade kohal aurumise tõttu suurenenud niiskuse tagajärjel arenenud pilved, nt. Stratus fractus Silvagenitus (St fra sigen).

Kondensjäljed - Cirrus homogenitus (Ci hogen) (fotoKadi Soo,16)

Kondensjäljed – Cirrus homogenitus (Ci hogen) (foto: Kadi Soo, 2016)

Kondensjäljed – Cirrus homogenitus (Ci hogen) ja Cirrocumulus homomutatus (Cchomut) (foto: Ülle Mürksepp, 2012)

Kondensjäljed – Cirrus homogenitus (Ci hogen) ja Cirrus homomutatus (Ci homut) (foto: Anneli Teder, 2016)

Kondensjäljed – Cirrus homogenitus (Ci hogen) ja Cirrus homomutatus (Ci homut) (foto: Ülle Loog, 2016)

Kondensjäljed – Cirrus homogenitus (Ci hogen) ja Cirrus homomutatus (Ci homut)(foto: Marko Välja, 2009)

Korstnapilv - Cumulus homogenitus (Cu hogen) Reet Sepp, 2017

Korstnapilv – Cumulus homogenitus (Cu hogen) (foto: Reet Sepp, 2017)

Korstnapilv –Stratus homogenitus (St hogen) (foto: Ain Vindi, 2017)

Kelvini-Helmholtzi lainepilved^?

Kelvini-Helmholtzi lained helkivatel ööpilvedel (foto: Janek Pärn, 2016)

Undulatus Asperatus, As tr. (foto: Jan Lepamaa, 2013)

Undulatus Asperitas, As tr. (foto: Jan Lepamaa, 2013)

Polaarstratosfääripilved ehk pärlmutterpilved

Talvisel ajal polaaraladel stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved. Tegemist on tavaliselt vikerkaarevärviliste, sageli lainekujuliste pilvedega, mis on eriti eredalt nähtavad enne või pärast päikesetõusu või-loojangut. Eestis on polaarstratosfääripilvede esinemine väga harukordne.