m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Pilvede kool

Keskmised pilved

Kõrgkiht-, kõrgrünk, Kihtrünkpilved - Altostratus, Altocumulus, Stratocumulus (As, Ac, Sc) (foto: Päivi Palts, 2013)

Kõrgkiht-, kõrgrünk-, kihtrünkpilved – Altostratus, Altocumulus, Stratocumulus (As, Ac, Sc) (foto: Päivi Palts, 2013)

Keskmised pilved koosnevad enamasti allajahtunud veepiiskade segust jääkristallide ja lumekübemetega. Optilistest nähtustest võivad õhukeste pilvede korral esineda tarad. Keskkihi pilvedest päike läbi ei paista või paistab tuhmilt.

Keskmise kihi pilveliigid on kõrgrünkpilved (Altocumulus – Ac), kõrgkihtpilved (Altostratus – As) ja kihtsajupilved (Nimbostratus – Ns).

 

KõrgrünkpilvedAltocumulus (Ac)

Kõrgrünkpilved on värvilt valged, hallid või sinakad, kujult vöödid, vallid, tükid või tombud. Erinevalt kiudrünkpilvedest põhjustavad varjusid.

K-Helm Ac-l (foto: Janek Pärn, 2012)

Kelvini-Helmholtzi laine kõrgrünkpilvedes – Altocumulus fluctus (Ac flu) (foto: Janek Pärn, 2012)

Sadu nad tavaliselt ei anna, kuid vahel võib siiski langeda peenikesi vihmapiisku või üksikuid lumehelbeid. Optilistest nähetest on kõrgrünkpilvedele iseloomulikud tarad? ja irisatsioon? poolläbipaistvates pilveservades.

Kõrgrünkpilved tekivad õhu lainelise liikumise tagajärjel kõrgel asuva inversiooni piiril, enamasti külma ja oklusioonifrondi ees, aga ka võimsate rünkpilvede hajumisel või konvektsiooni tagajärjel kõrgemal kui 2 km.

Alaliigid:

  • Altocumulus stratiformis (Ac str) – pilveelementidest koosnevad ulatuslikud pilvekihid, enamlevinud alaliik.
  • Altocumulus lenticularis (Ac len) – säravvalged ja pisut kiulised, läätsetaolised pilvemoodustised, mis võivad ilmuda eespool kiiresti liikuvat külma fronti. Seda liiki frondiga kaasneb äike ja tugev hoogsadu: läätsekujulised kõrgrünkpilved on läheneva rajuilma tunnus. Esinevad sageli mägede tuulealustel nõlvadel.
  • Altocumulus castellanus (Ac cas) – pikad kitsad pilvetriibud, mille alumine serv on sirge, ülemisel pinnal aga kerkivad tornid, kühmud, kuplid. Nende pilvede esinemine näitab ebastabiilsust antud kihis, tekivad tõusvad õhuvoolud. Kui konvektsioonivoolud ulatuvad 5 – 6 km kõrgusele, on äikesepilvede teke võimalik.
  • Altocumulus floccus (Ac flo) – puuvillatupsukeste sarnased, tihti piirjooni muutvad pilved.
  • Altocumulus volutus (Ac vol) – torukujuline pilvemass, sageli ümber horisontaaltelje pöörlev.

Vormid:

  • Altocumulus undulatus (Ac un) – lainelised pilved.
  • Altocumulus translucidus (Ac tr) – pilvekiht, millest päike ja kuu paistavad läbi. Nendele pilveliikidele on iseloomulik pärg ehk tara kuu või päikese ümber. Tara põhjal võib ennustada ilma. Kui tara mõõtmed suurenevad, siis väheneb pilvi moodustavate osakeste läbimõõt ning ilm paraneb. Kui aga tara läbimõõt väheneb, läheb sajule.
  • Altocumulus opacus (Ac op) – tihe läbipaistmatu pilvemassiiv.
  • Altocumulus perlucidus (Ac pe) – pilvekiht, mille elementide vahelt paistavad päike, kuu või selge taevas.
  • Altocumulus duplicatus (Ac du) – mitmekihilised kõrgrünkpilved.
  • Altocumulus radiatus (Ac ra) – ridadena joonduvad kõrgrünkpilved, mis võivad näiliselt horisondil koonduda.
  • Altocumulus lacunosus (Ac la) – augulised kõrgrünkpilved;

Erikujudest on jälgitavad virga ja mamma.

Tornjad kõrgrünkpilved-Altocumulus catellenus (Ac cas) (foto: Reet Sepp, 2012)

Tornjad kõrgrünkpilved – Altocumulus castellanus (Ac cas) (foto: Reet Sepp, 2012)

Tupsulised kõrgrünkpilved - Altocumulus floccus (Ac flo) (foto: Reet Sepp, 2013)

Tupsulised kõrgrünkpilved – Altocumulus floccus (Ac flo) (foto: Reet Sepp, 2013)

Tühikutega kõrgrünkpilved-Altocumulus perlucidus (Ac pe

Tühikutega kõrgrünkpilved – Altocumulus perlucidus (Ac pe) (foto: Ülle Mürksepp, 2011)

Tühikutega lainelised kõrgrünkpilved - Altocumulus perlucidus undulatus (Ac pe un) (foto: Koidula Kliimann, 2012)

Tühikutega lainelised kõrgrünkpilved – Altocumulus perlucidus undulatus (Ac pe un) (foto: Koidula Kliimann, 2012)

Lainelised kõrgrünkpilved - Altocumulus undulatus (Ac und) (foto: Kylliki Vilu, 2012)

Lainelised kõrgrünkpilved – Altocumulus undulatus (Ac un) (foto: Kylliki Vilu, 2012)

Tupsulised kõrgrünkpilved - Altocumulus floccus (Ac floc) (foto: Ülle Mürksepp, 2012)

Tupsulised kõrgrünkpilved – Altocumulus floccus (Ac flo) (foto: Ülle Mürksepp, 2012)

Läätsjad kõrgrünkpilved - Altocumulus lenticulasris (Ac lent) (foto: Janek Pärn, 2012)

Läätsjad kõrgrünkpilved – Altocumulus lenticularis (Ac len) (foto: Janek Pärn, 2012)

Läätsjad kõrgrünkpilved- Altocumulus lenticularis (Ac len) (foto: Janek Pärn, 2012)

Läätsjad kõrgrünkpilved – Altocumulus lenticularis (Ac len) (foto: Janek Pärn, 2012)

Läbipaistvad tühikutega kõrgrünkpilved - Altocumulus translucidus perlucidus (Ac tr pe) (foto: Tiit harjak, 2012)

Läbipaistvad tühikutega kõrgrünkpilved – Altocumulus translucidus perlucidus (Ac tr pe) (foto: Tiit Harjak, 2012)

Läbipaistvad kõrgrünkpilved - Altocumulus translucidus (Ac tr) (foto: Ilme Parik, 2012)

Läbipaistvad kõrgrünkpilved – Altocumulus translucidus (Ac tr) (foto: Ilme Parik, 2012)

Auguga kõrgrünkpilved - Altocumulus cavum (Ac cav) (foto Aime Vahur, 2016)

Auguga kõrgrünkpilved – Altocumulus cavum (Ac cav) (foto: Aime Vahur, 2016)

Auguga kõrgrünkpilved - Altocumulus cavum (Ac cav) (foto Kadi Soo, 2016)

Auguga kõrgrünkpilved – Altocumulus cavum (Ac cav) (foto: Kadi Soo, 2016)

Augulised-kärgstruktuuriga kõrgrünkpilved - Altocumulus laconosus (Ac lac) (foto Ivo Aksli, 2012 (2)

Augulised-kärgstruktuuriga kõrgrünkpilved – Altocumulus lacunosus (Ac lac) (foto: Ivo Aksli, 2012)

Kihtjad kõrgrünkpilved - Altocumulus stratisformis (Ac str)(foto Henry Küla, 2011)

Kihtjad kõrgrünkpilved – Altocumulus stratisformis (Ac str) (foto: Henry Küla, 2011)

Sajujoontega kõrgrünkpilved - Altocumulus virga (Ac vir) (foto Ain Vindi, 2016)

Sajujoontega kõrgrünkpilved – Altocumulus virga (Ac vir) (foto: Ain Vindi, 2016)

Tornjad kõrgrünkpilved - Altocumulus castellanus (Ac cas) (foto Ain Vindi, 2016)

Tornjad kõrgrünkpilved – Altocumulus castellanus (Ac cas) (foto: Ain Vindi, 2016)

 

KõrgkihtpilvedAltostratus (As)

Ühtlane hall pilvemass, mis katab kogu taeva. Päike ja kuu paistavad nagu läbi mattklaasi või ei paista üldse (varju ei anna). Halonähtusi ei esine, vaid mõnikord võib esineda kahvatu tara?. Kõrgkihtpilved koosnevad tavaliselt jääkristallidest ja väiksematest veepiisakestest. Talvel võivad anda lund. Suvel vihm tavaliselt aurustub enne maapinnale jõudmist, kuid võib anda ka nõrka vihma.

Kõrgkihtpilved moodustuvad sooja õhu jahtumise tagajärjel libisemisel mööda frontaalpinda (soojal frondil,  ka 1. liiki külmal frondil ja oklusioonifrondil).

Tihenedes lähevad kõrgkihtpilved vahetult üle laussajupilvedeks.

Alaliigitus puudub.

Vormid:

  • Altostratus undulatus (As un) – lainelised kõrgkihtpilved.
  • Altostratus translucidus (As tr) – ühtlane valkjashall või sinakashall udutaoline pilvkate, millest päike ja kuu paistavad nagu läbi mattklaasi.
  • Altostratus opacus (As op) – ühtlane hall pilvkiht, mis varjab päikese ja kuu täielikult.
  • Altostratus duplicatus (As du) – mitmekihilised kõrgkihtpilved.
  • Altostratus radiatus (As ra) – ridadena joonduvad kõrgkihtpilved.

Erikujud:

  • Altostratus virga (As vir) – sajujoontega kõrgkihtpilved.
  • Altostratus praecipitatio (As pra) – sajused kõrgkihtpilved.
  • Altostratus pannus (As pan) – räbaldunud pilvedega kõrgrünkpilved.
  • Altostratus mamma (As mam) – mullilise alaosaga kõrgkihtpilved.

Erikujudest on jälgitavad virga, praecipitatio, pannus ja mamma.

Mitmekihilised kõrgkihtpilved - Altostratus duplicatus (As du) (foto: Külliki Vilu, 2013)

Mitmekihilised kõrgkihtpilved – Altostratus duplicatus (As du) (foto: Külliki Vilu, 2013)

Ridadena joonduvad - Altostratus radiatus (As rad),  Sc (foto: Merle Poll, 2013)

Ridadena joonduvad kõrgkihtpilved – Altostratus radiatus (As ra) (foto: Merle Poll, 2013)

Lainelised kõrgkihtpilved - Altostratus undulatus (As un) (foto: Kaie Avistu, 2013)

Lainelised kõrgkihtpilved – Altostratus undulatus (As un) (foto: Kaie Avistu, 2013)

Mullilised kõrgkihtpilved - Altostratus mamma (As mam) (foto Kersti Kaiv, 2016)

Mullilised kõrgkihtpilved – Altostratus mamma (As mam) (foto: Kersti Kaiv, 2016)

Ridadena joonduvad kõrgkihtpilved - Altostatus radiatus (As ra) (foto Kersti Kaiv, 2016)

Ridadena joonduvad kõrgkihtpilved – Altostatus radiatus (As ra) (foto: Kersti Kaiv, 2016)

Ridadena joonduvad kõrgkihtpilved - Altostratus radiatus (As ra) (foto Ivo Aksli, 2015)

Ridadena joonduvad kõrgkihtpilved – Altostratus radiatus (As ra) (foto: Ivo Aksli, 2015)

Kelvin Helmholtzi laine Altostratusel (As) Ivo Aksli, 2013

Kelvini-Helmholtzi laine kõrgkihtpilvedel – Altostratus fluctus (As flu) (foto: Ivo Aksli, 2013)

 

Kihtsajupilved – Nimbostratus (Ns)

Kihtsajupilv hatakpilvedega - Nimbostratus pannus (Ns pan) (foto: Jüri Kamenik, 2013)

Kihtsajupilv hatakpilvedega – Nimbostratus pannus (Ns pan) (foto: Jüri Kamenik, 2013)

Tumehall, vahel kollaka või sinaka varjundiga pilvekiht, millest päike ja kuu läbi ei paista. Saju korral on pilvkate ühtlane, saju vaheaegadel ebaühtlane, kohati isegi laineline. Kihtsajupilved esinevad tavaliselt koos hatakpilvedega  (pannus – pilved, mis tekivad sademete aurumise tulemusel pilve all).

Alumise piiri kõrgus keskmistel laiustel maapinnast kuni 3 km (koos hatakpilvedega). Kihtsajupilved loetakse keskmise kihi pilvede hulka, kuid tavaliselt ulatuvad nad ka teistesse kihtidesse.

Sajab lausvihma või lund (vahetevahel ka vaheaegadega), harva jäävihma. Vahel (eriti sügisel), suure õhuniiskuse korral (madal pilv) annab madal pilv ka uduvihma.

Kihtsajupilvedel ei eristata alaliike ega vorme.

Erikujud:

  • Nimbostratus virga (Ns vir) – sajujoontega kihtsajupilv.
  • Nimbostratus praecipitatio (Ns pra) – sajused kihtsajupilved.
  • Nimbostratus pannus (Ns pan) – räbaldunud pilvedega kihtsajupilved (vene koolkonna järgi Ns FractonimbusNs Frnb).

Kihtsajupilved tekivad tavaliselt kõrgkihtpilvede tihenemise tagajärjel sooja frondi, aga ka 1. liiki külma frondi ja sooja oklusioonifrondi ees. Ülemineku tinglikuks tunnuseks on laussaju algus. Kihtsajupilved võivad moodustuda ka kihtrünkpilvedest pilveelementide ühinemise tagajärjel.

Enamik pilte pärineb ilm.ee korraldatud pilvepiltide konkursi “Pilvejaht” osavõtjatelt.

Hinda meid!