m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Pilvede kool

Vertikaalsuunas arenevad ehk konvektsioonipilved

Üksikud vertikaalsuunas arenenud pilvemassiivid, mille tume alus asub alumiste pilvede kihis ja valged kuplitaolised tipud võivad ulatuda isegi ülemisse kihti. Need pilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taevavõlvile märtsi lõpus, harva ka veebruaris ja kaovad septembri lõpus või oktoobri alguses. Vertikaalse arengu pilved on rünkpilved (Cumulus) ja rünksajupilved (Cumulonimbus).

 

RünkpilvedCumulus (Cu)

Tavaliselt on rünkpilved selgete piirjoontega, kuid tugeva puhangulise tuule korral võivad pilveservad olla rebitud. Rünkpilved võivad esineda üksikute pilvedena, vahel võivad aga pilvekogumikud katta kogu taeva, asetsedes korrapäratult või moodustades valle ja ahelikke, mille alused asetsevad ühel tasapinnal.

Rünkpilvede aluse kõrgus on tavaliselt 0,3-1,5 km, kuid võib kuivadel kuumadel päevadel ulatuda 2 km-ni. Vertikaalne ulatus mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini.

Pilve keskosa on tume ja läbipistmatu, servadest paistab läbi päike, mille ümber vahel moodustub pärg.

Sademeid tavaliselt ei anna. Harva esineb üksikuid piisku või nõrka sadu. Selleks ajaks, kui piisad maapinnale jõuavad, on pilv juba hajunud. Niisugust sadu nimetatakse vihmaks selgest taevast.

Alaliigid:

  • Cumulus humilis (Cu hum) – lamedad, ka hea ilma pilved, jälgitavad peamiselt soojal aastaajal.
  • Cumulus mediocris (Cu med) – keskmised rünkpilved, mille aluse pikkus võrdub kõrgusega.
  • Cumulus congestus (Cu cong) – võimsad rünkpilved, mille kõrgus on aluse pikkusest vähemalt 2 korda suurem. Rünkpilvede tipud on pimestavalt valged ja ümarad, sarnanevad lillkapsale.
  • Cumulus fractus (Cu fra) – rebenenud servadega üksikud valged rünkpilved, on pidevas muutumises. Nad võivad olla Cu hum algetapiks, aga ka nende lagunemisproduktiks.

Pilvevormid:

  • Cumulus radiatus (Cu ra) – pilved asuvad reas, peaaegu paralleelselt tuule suunaga (pilvede tänav).

Erikujud:

  • Cumulus pileus (Cu pil) – tipplooriga rünkpilved (kaabut meenutav).
  • Cumulus velum (Cu vel) – seelikuga rünkpilv, tekib kui pilv kasvab läbi mõne teise pilvekihi.
  • Cumulus virga (Cu vir) – sajujoontega rünkpilv.
  • Cumulus praecipitatio (cu pra) – sajused rünkpilved.
  • Cumulus pannus (Cu pan) – räbaldunud pilvedega rünkpilved (harva).
  • Cumulus arcus (Cu arc) – pagipilvedega rünkpilved (harva).
  • Cumulus fluctus (Cu flu) – pilvede ülaosa on laineline (Kelvini-Helmholtzi lained).
  • Cumulus tuba (Cu tub) – lehterpilvega rünkpilved (väga harva).

Rünkpilved tekivad hommikul, maksimummõõtmed saavutavad nad keskpäevaks, õhtuks valguvad laiali, minnes tihti üle kihtrünkpilvedeks. Rünkpilved tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel.

Vahe tegemine Cumulus  congestuse ja Cumulonimbuse vahel: Cumulonimbuseks loetakse tinglikult pilve, mille tipp on omandanud selgelt kiulise ehituse (“jääga kaetud”) või millest langevad hoogsademed.

Võimsad rünkpilved - Cumulos congestus (Cu cong) (foto: Ülle Mürksepp, 2012)

Võimsad rünkpilved – Cumulus congestus (Cu cong) (foto: Ülle Mürksepp, 2012)

Rünk-, kihtrünk-, kõrgrünk-,kiudpilved Cu, Sc, Ac, Ci) (foto: Koidula Kliimann, 2012)

Rünk-, kihtrünk-, kõrgrünk-, kiudpilved (Cu, Sc, Ac, Ci) (foto: Koidula Kliimann, 2012)

Lamedad ja räbaldunud rünkpilved (Cu hum, fr) (foto: Ain Avik, 2012)

Lamedad ja räbaldunud rünkpilved (Cu hum, fra) (foto: Ain Avik, 2012)

Lamedad ja räbaldunud rünkpilved - Cumulus humilis ja fractus (Cu hum, fra) (foto: Ülle Kütsen, 2013)

Lamedad ja räbaldunud rünkpilved – Cumulus humilis ja fractus (Cu hum, fra) (foto: Ülle Kütsen, 2013)

Rünkpilvede read - Cumulus mediocris radiatus (Cu med ra) Silvi Arold, 2016

Rünkpilvede read – Cumulus mediocris radiatus (Cu med ra) (foto: Silvi Arold, 2016)

Lamedad ja räbaldanud rünkpilved - Cumulus humilis fractus(Cu hum, fr) (foto: Koidula Kliimann, 2012)

Lamedad ja räbaldanud rünkpilved – Cumulus humilis fractus (Cu hum, fra) (foto: Koidula Kliimann, 2012)

Mütsiga e. tipplooriga rünkpilved - Cumulus pileus (Cu pil) (foto: Kersti Kaiv, 2013)

Mütsiga e. tipplooriga rünkpilved – Cumulus pileus (Cu pil) (foto: Kersti Kaiv, 2013)

 

RünksajupilvedCumulonimbus (Cb)

Tumeda alusega võimsad heledad pilvemassid, mille tipud on kiulise ehitusega. Külmal ajal võivad olla võrdlemisi lamedad. Tihti on jälgitavad üksikute pilvedena, aga ka pilvevallina (külma frondi üleminekul). Kogu taevast reeglina ei kata, kuid esineb juhtumeid, kus pilvede kuhjudes kogu nähtav taevalaotus on mõneks ajaks kaetud.

Aluse kõrgus tavaliselt 0,6-1,5 km, võivad ulatuda ka 2 km-ni. Kihi paksus 3-4 km, tipud ulatuvad vahel tropopausi välja (üle 13 km).

Päike ja kuu pilvedest läbi ei paista. Hoogsadude ajal on jälgitav vikerkaar.

Sademed on alati intensiivsed, muutliku tugevusega ja enamasti lühiajalised: hoogvihm ja rahe (suvel), lume- või jääkruubid (kevadel-sügisel) ning hooglumi, sageli lörts (talvel). Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike.

Alaliigid:

  • Cumulonimbus calvus (Cb calv) – ümaratipulised ehk nn kiilaspäised rünksajupilved.
  • Cumulonimbus capillatus (Cb cap) – kiudpilvedega ehk nn juustega rünksajupilv – pilve ülaosas on tuule suunas väljaveninud peenikesed kiudpilved, mis koosnevad jääkristallidest.

Vorme ei esine.

Erikujud:

  • Cumulonimbus calvus arcus (Cb calv arc) – kiilaspäised rünksajupilved äikesevalliga, millega võib kaasneda pagi.
  • Cumulonimbus capillatus arcus (Cb cap arc) – juustega rünksajupilv äikesevalli, räbaldunud pilveserva ehk boakraega (kaasneda võib tromb või vesipüks).
  • Cumulonimbus incus (Cb inc) – sepaalasit meenutava moodustisega pilve tipus.
  • Cumulonimbus mamma (Cb mam) – udarat meenutav rünksajupilv.
  • Cumulonimbus praecipitatio (Cb pra) – sajused rünksajupilved.
  • Cumulonimbus virga (Cb vir) – sajujoontega rünksajupilved.
  • Cumulonimbus pannus (Cb pan) – pilveräbalatega rünksajupilv.
  • Cumulonimbus pileus (Cb pil) – tipplooriga rünksajupilved.
  • Cumulonimbus virga (Cb vir) – sajujoontega rünksajupilved.
  • Cumulonimbus velum (Cb vel) – seelikuga rünksajupilv.
  • Cumulonimbus tuba (Cb tub) – lehterpilvega rünksajupilved.
  • Cumulonimbus cauda (Cb cau) – sabapilv.
  • Cumulonimbus murus (Cb mur) – pilvesein.

Rünksajupilved tekivad:

  • võimsatest rünkpilvedest termilise konvektsiooni teel;
  • atmosfäärifrontide piirkonnas sooja õhu kiire tõusu tagajärjel.

Termilise konvektsiooni teel tekivad rünksajupilved suvel ja sügise alguses.

Atmosfäärifrontidega kaasnevad rünksajupilved ilmuvad kõige sagedamini 2. liiki külmal frondil, kus kiiresti liikuv külm õhk tungib kiiluna sooja õhu alla ja sunnib selle maruliselt tõusma. Samasuguse põhimõtte järgi arenevad rünksajupilved külma tüüpi oklusioonifrondil. Suvel võivad rünksajupilved areneda ka 1. liiki külmal frondil ja sooja tüüpi oklusioonifrondil. Haruldased on rünksajupilved soojal frondil. Sel juhul on nad väga võimsad, nendega kaasneb intensiivne äike ja tugev vihm.

Ümaratipuline rünksajupilv - Cumulunimbus calvus (Cb calv), Cs (foto: Kristjan Lust, 2012)

Ümaratipuline rünksajupilv – Cumulunimbus calvus (Cb calv), Cs (foto: Kristjan Lust, 2012)

Kiudpilvedega seelikuga rünksajupilved Cumulonimbus capillatus velum (Cb cap vel), Cu, Sc, Ci, Ac  (foto: Ilme Parik, 2012)

Kiudpilvedega seelikuga rünksajupilved – Cumulonimbus capillatus velum (Cb cap vel), Cu, Sc, Ci, Ac (foto: Ilme Parik, 2012)

Rünksajupilv - Cumulonimbus capillatus  (Cb cap) (foto: Kersti Kaiv, 2012)

Rünksajupilv – Cumulonimbus capillatus (Cb cap) (foto: Kersti Kaiv, 2012)

Sajujoontega rünksajupilved - Cumulonimbus capillatus calvus virga (Cb cap calv vir), Ci (foto: Kersti Kaiv, 2013)

Sajujoontega rünksajupilved – Cumulonimbus capillatus calvus virga (Cb cap calv vir), Ci (foto: Kersti Kaiv, 2013)

Lehtriga rünksajupilv - Cumulonimbus tuba (Cb tub) (foto: Kersti Kaiv, 2013)

Lehtriga rünksajupilv – Cumulonimbus tuba (Cb tub) (foto: Kersti Kaiv, 2013)

Mullilised rünksajupilved -  Cumulonimbus mammatus (Cb mam) (foto: Tiit Harjak, 2012)

Mullilised rünksajupilved – Cumulonimbus mamma (Cb mam) (foto: Tiit Harjak, 2012)

Mullilised rünksajupilved - Cumulonimbus mammatus - (Cb mam) (foto: Gaida Jakson, 2013)

Mullilised rünksajupilved – Cumulonimbus mamma – (Cb mam) (foto: Gaida Jakson, 2013)

Mullilised rünksajupilved - Cumulonimbus mammatus (Cb mam) (foto: Helle Koka, 2013)

Mullilised rünksajupilved – Cumulonimbus mamma (Cb mam) (foto: Helle Koka, 2013)

Mullilised rünksajupilved - Cumulonimbus mammatus (Cb mam), Cu, Sc (foto: Gaida Jakson, 2012)

Mullilised rünksajupilved – Cumulonimbus mamma (Cb mam), Cu, Sc (foto: Gaida Jakson, 2012)

Riiulpilv - Shelf cloud (Cb arc) (foto: Terle Roondik, 2013)

Riiulpilv – Shelf cloud (Cb arc) (foto: Terle Roondik, 2013)

Äikesevalliga rünksajupilv (Cb arc) (foto: Timo Palanen, 2012)

Äikesevalliga rünksajupilv – Cumulonimbus arcus (Cb arc) (foto: Timo Palanen, 2012)

Sajused rünksajupilved - Cumulonimbus praecipitatio (Cb pra) (foto: Kersti Kaiv, 2013)

Sajused rünksajupilved – Cumulonimbus praecipitatio (Cb pra) (foto: Kersti Kaiv, 2013)

Äikesevalliga rünksajupilv (Cb arc) (foto: Kalev Matsoo, 2012)

Äikesevalliga rünksajupilv – Cumulonimbus arcus (Cb arc) (foto: Kalev Matsoo, 2012)

Rünksajupilve Cumulonimbus arcus erim riiulpilv (foto: Riina Mändel, 2013)

Rünksajupilve – Cumulonimbus arcus erim riiulpilv (foto: Riina Mändel, 2013)

Sajune rünksajupilv -  Cumulonimbus humilis praecipitatio (Cb hum pra) (foto: Janek Pärn, 2012)

Sajune rünksajupilv – Cumulonimbus humilis praecipitatio (Cb hum pra) (foto: Janek Pärn, 2012)

Rünksajupilved (Cumulonimbus calvus, capillatus (Cb calv, cap), rünkpilved  Cumulus congestus (Cu con) (foto: August, 2013)

Rünksajupilved – Cumulonimbus calvus, capillatus (Cb calv, cap), rünkpilved Cumulus congestus (Cu con) (foto: August, 2013)

Juustega rünksajupilv vikerkaarega - Cumulonimbus capillatus (Cbcap) (foto: Vello Mägi, 2013)

Juustega rünksajupilv vikerkaarega – Cumulonimbus capillatus (Cb cap) (foto: Vello Mägi, 2013)

Mütsiga e. tipplooriga rünksajupilv - Cumulonimbus pileus (Cb pil) (foto: Krista Mullamaa,2011)

Mütsiga e. tipplooriga rünksajupilv – Cumulonimbus pileus (Cb pil) (foto: Krista Mullamaa, 2011)

Mulliline-rünksajupilv-talvel-Cumulonimbus-mamma-Cb-mam-foto-Kyllili-Vilu-2011.jpg

Mulliline rünksajupilv talvel – Cumulonimbus mamma (Cb mam) (foto: Kyllili Vilu, 2011)

Mulliline rünksajupilve alasi - Cumulonumbus incus mamma (Cb inc mam) (foto Ivo Aksli, 2016)

Mulliline rünksajupilve alasi – Cumulonumbus incus mamma (Cb inc mam) (foto: Ivo Aksli, 2016)

Rünksajupilv - Cumulonimbus arcus praecipitatio Cb arc prae) (foto: Ilme Parik, 2013)

Rünksajupilv – Cumulonimbus arcus praecipitatio (Cb arc prae) (foto: Ilme Parik, 2013)

Enamik pilte pärineb ilm.ee korraldatud pilvepiltide konkursi “Pilvejaht” osavõtjatelt.
Hinda meid!