m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Tornaadod

Ka Eestis esineb tornaadosid ning Eesti ei pea häbenema oma tornaadouurijaid. Tartu Ülikooli juures töötas enne Teist Maailmasõda Johannes Peter Letzmann, kes oli üks tornaadode uurimise algatajaid koos kuulsa saksa meteoroloogi Alfred Wegeneriga. Tänu ameeriklasele Richard Emil Petersonile, sakslasele Nikolai Dotzekile, H. Toomingale ja teistele Eesti uurijatele tuntakse Letzmanni kogu maailmas.

Üks ebatavalisemaid tornaadosid Eestis tekkis 15.06.2004 kella 15 ja 15.30 vahel Viljandi lähedal Pärsti vallas Leemeti küla lähedal. Ebatavaline oli tema liikumise suund läänest itta. Enamik Eesti tornaadosid liigub lõunast põhja suunas. Tornaado trassi laius oli umbes 100 meetrit ja ta läbis vahemikega umbes 10 kilomeetrit. Pinska külas lõhkus keeristorm katuseid, murdis puid, lükkas rööbastel liikuma 15 tonnise kraana, mis rööbastee lõpus murdis tõkendi ja paiskus kummuli. Kaldunud pisut lõunasse, laastas ta Matapere külas talunik Tomsoni metsa. Viljandi meteoroloogiajaama vaatleja Ülle Murro ja ajakirjanik Aivar Aotähe andmetel olid väänded murtud puudel vastupäeva. Pärsti valla keskkonnaspetsialist Villu Lükk tegi sellest tornaadost fotosid. Nagu teada pole Eestis varem kellelgi olnud õnnelikku juhust tornaadodest nii häid fotosid teha. Tõenäosus on ju väga väike näha ja pildistada Eestis harva, keskmiselt ainult 2-3 korda aastas, esinevat tornaadot. Villu Lükk nägi ka, et tornaado pöörles vastupäeva. Tornaado tugevus Fujita skaalas oli F1-F2, TORRO skaalas T3-T4. Samal päeval esines tornaado ka Lapimaal Soomes. Tornaadost informeeriti ka rahvusvahelist Tornaadode Uurimise Organitsiooni TORRO. Samuti teavitatakse Saksa ja Itaalia vastavaid keskusi, mis registreerivad Euroopas esinevaid keeristorme, et nende tekkepõhjusi, omadusi ja liikumisteid uurida.

Sünoptik Merike Merilain selgitab 15. juuni 2004 trombi sünoptilist tagapõhja: Vana väheliikuv tsüklon püsis Valge mere läheduses. Selle peamine külm front oli suunatud Venemaa kesk-aladelt Läänemere poole, Eesti kohal oli tsükloni tagalasse tunginud jahe ebapüsiv õhumass. Päeva jooksul arenesid külmal frondil paar lainet Läänemere kohal ja liikusid Eesti peale. Tromb esineski ilmselt sel momendil, mil ühe laine tagalas algas veelgi jahedama õhu sissetung. Õhutemperatuuri maksimum enne nähtust tõusis Viljandis kõigest 15,6°C. Nii hommikune kõrgemaid õhukihte läbinud raadiosondi andmeil tehtud arvutused kui ka hilisemad radaripildid andsid pilvetipu kõrguseks vaid 5-6 km.
Huvitav on veel märkida, et umbes samal ajal tabas tromb ka Soomes Põhjalahe ääres asuvat Torniot. Seal oli ilm veel mõni kraad külmem, nähtusega äikest kaasas ei käinud. Teave pärineb Soome sünoptikutelt. Võrdluseks: nii 16.07.2001 Lääne-Virumaad tabanud trombid kui ka 4. juulil 2002. a Pärnu-, Lääne- ja Harjumaad läbinud trombid toimusid hoopis tingimustes, kui Eesti kohal kohtusid troopiline kuum õhumass ja parasvöötme jahe õhk. Äikesetormide eel tõusis õhutemperatuur 30 °C lähedale. Äikesepilved arenesid 10…12 km kõrguseks.

2003. a. 26. mai trombi tagajärjed (foto: Väino Milt)

2003. aasta 26. mai trombi tagajärjed (foto: Väino Milt)

Viljandi meteoroloogiajaama vaatleja sõitis läbi need kohad, mis said 2004. aasta 15. juunil keeristormis kahjustada. Ta kirjutas järgmist: “Teadaolevatest kohtadest suurim kahju oli taluniku Tomsoni metsas Matapera külas, kus umbes ühel hektaril oli suuri ja vanu puid koos juurtega üles tõmmatud. Puid oli paarikümne ringis ja kõik olid risti-rästi, üksteise peal ja all. Puude kõrguseks arvas talunik umbes 30 m. Juurestik koos mullakamakaga oli püsti ja selle läbimõõduks arvasime ca 4 m. Puud olid enamasti kuused, aga oli ka lehtpuid. Sama taluniku õues oli veel palju puid maas. Suur ja jändrik kask oli umbes 2 m kõrguselt murdunud. Selliseid murdunud suuri puid oli tee ääres palju ja murde-keerukoht oli vastupäeva. Puude langemise suunda oli kohati raske määrata, sest neid oli igatpidi, aga inimeste ütluste põhjal võib järeldada, et tornaado liikumissuund oli läänest itta. Talunik ütles, et ta nägi nagu oleks valge sein tulnud ja kõik asjad lendasid ning ta jooksis tuppa, sest pole 60 aastat midagi sellist näinud. Möll oli umbes 10 minutit kõva raginaga, siis oli äkki kõik vait.”

Veel kohalike inimeste ütlusi:

  • rohi oli ringikujuliselt lamandunud
  • pilved olid olnud imelikult koos ja nähti tornaado lonti
  • tuul oli keerutanud üles-alla
  • katusetükke lebas kõikjal

Heino Tooming kirjeldab ka Lääne-Virumaal Haljala vallas 3. juulil 2004 esinenud tornaadot, mis tegutses samaaegselt üldlaulupeo esimese kontserdiga kella 20 ja 21 vahel: See liikus läänest itta nagu ka Viljandimaa tornaado 15. juunil 2004. Harilikult liiguvad Eestis  tornaadod lõunast põhja. Tornaado jälgi olevat nähtud kuni Kundani. Tornaado trassi pikkus oli ligikaudu 15 km, laius umbes 20-50 m. Keeris pöörles vastupäeva. Varangu külas rüüstas tornaado Nõmmlaane talu, lõhkus katuseid, murdis maha õunapuid ja 15-30 cm läbimõõduga kuuski. Ülevaatus näitas, et Varangu tornaado kuulus tugevuselt Fujita skaalas F1-F2 klassi ja T2-T4 klassi TORRO skaalas. Tornaado tekkis tsükloni tagalas pärast külma fronti ebastabiilses õhumassis. Sünoptik Merike Merilaini sõnul ei täheldatud tornaado ajal selles piirkonnas äikest. Et tegemist oli siiski Cumulonimbus pilvedega, sellest andis tunnistust tugev vihm ja rahesadu.

2003. a. 26. mai trombi tagajärjed (foto: Väino Milt)

2003. aasta 26. mai trombi tagajärjed (foto: Väino Milt)

2003. aasta 26. mai  pärastlõunal liikus üle Eesti läänest itta külm front. Merike Merilaini ülevaade: Jahe parasvöötme õhumass tõrjus idapiiri taha eelmisel päeval Eestini tõusnud troopilise õhumassi. Eriti võimsad äikesepilved arenesid frondil 26. mai hilisõhtul ning nende laastav õud tabas seekord Jõgevamaa ja Tartumaa piirialasid Saadjärvest 1 km  ja Patastest 2 km lõuna poole. Purustuste järgi otsustades võis tegu olla keeristormi ehk trombiga.

5 / 6 hindajat