m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Eesti rannikumere jäärežiimist XX sajandil

Pille Allik
EMHI

Sissejuhatus
Jääolud Eesti rannikumerel on äärmiselt muutlikud. Leidub väga karme talvesid kui peaaegu kogu Läänemeri on mitu kuud jääga kaetud kui ka pehmeid talvesid, mil meri on jäävaba ja jääd on ainult madalaveelistes lahtedes. Sellest suurest muutlikkusest võib järeldada, et jääkate reageerib väga tundlikult kliimamuutustele.

Töös kasutasin Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist saadud andmeid. Uurimisperioodiks on umbes 100 talve ajavahemikus 1893/94-1997/98 ja viimase karmi talve näiteks 2002/2003. aasta andmed. Jäävaatlusandmed on neljast jaamast: Kihnu, Narva-Jõesuu, Pärnu ja Vilsandi. Need kohad valisin eelkõige andmete rohkuse ja erinevate asukohtade tõttu.

XX sajandi jääreþiim
XX sajandi jääreþiimi analüüsi tulemustest toon välja statistiliselt usaldusväärsed graafikud. Selgus, et jää tekke tulemused on statistiliselt usaldusväärsed Narva-Jõesuus (29 päeva varasemaks) ja Vilsandil (44 päeva ehk poolteis kuud varasemaks). Jää lagunemine on olulise trendiga Kihnul (32 päeva varasem) ja Narva-Jõesuus (16 päeva varasemale ajale nihkunud). Jääpäevad on statistiliselt usaldusväärsel tasemel vähenenud Kihnul (35 päeva ehk siis üle kuu aja) ja Vilsandil hoopis suurenenud (üle kahe kuu=75 päeva võrra).

Vilsandi erineb kardinaalselt oma tulemuste põhjal teistest vaatlusjaamadest, tema trend on polünomiaalne. Lineaarne seos puudub, sest kõikumine maksimumi ja miinimumi vahel on niivõrd suur ja samas on ka Vilsandi andmerida väga lünklik. Vilsandi nii suur erinevus teistest jaamadest on tingitud ka asukohast (avameri).

2002/2003. aasta talv
Vee- ja õhutemperatuur ning tuule suund ja kiirus on peamised jäänähteid mõjutavad hüdrometeoroloogilised parameetrid. 2002/2003. aasta talve võib ilmastikunäitajate poolest liigitada karmide alla. Karme talve on olnud viimase 60. aasta jooksul teisigi (1962/63, 1965/66, 1986/87), kuid jää paksus pole ühelgi neist aastatest olnud nii suur kui sel aastal. Narva lahes tekkis jää detsembri algul (02.XII.2002) kui õhutemperatuur langes –6,0°C-ni ja veetemperatuur +0,1°C-ni. Jää paksus ulatus veebruarikuus Narva-Jõesuus 60 cm-ni (talve max). Jää lagunes Narva-Jõesuu MHJ andmetel 02.V.2003 kui õhutemperatuur tõusis mai I dekaadil +7,7°C-ni ja veetemperatuur +8,0°C.

Pärnu lahes tekkis jää samuti detsembrikuu algul (02.XII.2002) kui õhutemperatuur oli langenud –4,9°C-ni ja veetemperatuur +0°C-ni. Jää paksus saavutas veebruarikuus oma maksimaalse taseme, milleks oli 70 cm. Jää lagunes Pärnu MHJ andmetel 29.IV.2003 kui õhutemperatuur tõusis III dekaadil +6,4°C-ni ja veetemperatuur +5,7°C-ni. Jää maksimaalse leviku piir Läänemerel 2002/2003. aasta talvel fikseeriti 07.III.2003. aastal ja see kulges umbes Sõrve paralleelil.

Kokkuvõte
Muutused on enamasti ikka lainelise iseloomuga, kus tõusudele järgnevad langused. Juba paari-kolme väga külma talve lisandumisel võivad paljud eelnevalt eristatud usaldusväärsetest trendidest olematuks muutuda. Kuna talveperioodil on Eesti ilmastikutingimused väga muutlikud, siis ei saa käesolevas töös toodud tulemusi võtta lõplikku tõena; antud teema vajab edasist detailsemat uurimist.

Hinda meid!