m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Viimaste suvede ohtlikud ja eriti ohtlikud nähtused

Helle-Mare Raudsepp, Eesti Looduseuurijate Seltsi Jõgeva Ilmahuvikeskus
Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut

Kuigi tunneme Eestimaa kliimat rahumeelse ja soodsana põllumajandusele, esineb ka siin igal taimekasvatusperioodil ohtlikke ilmastikunähteid, mis on toonud kahju mitte ainult põllumajandusele ja aiandusele, vaid ka kogu majandusele ja loodusele. Andmed koguti nii riiklikelt kui ka huviilmavaatlejatelt ja ajakirjandusest endises Jõgeva agrometeoroloogiajaamas ja ELUS Jõgeva ilmahuvikekuses.

Ohtlikeks näheteks loeti:

  • liigniiskus üleujutustega
  • tugev põud
  • paduvihm (12 tunniga >=50 mm või ühe tunniga >=30 mm)
  • rahe (tera läbimõõt üle 20 mm või intensiivne rahe)
  • äike (kahjustusi põhjustav, eriti tugevate tuuleiilidega)
  • tuulekeeris, tromb
  • kuumus, maksimumtemperatuur >=33°C)
  • hiliskevadine, varasügisene lumikate ja lumetuisk
  • tugevad hilised ja varased sügisesed öökülmad

Viimase viie aasta jooksul esines ohtlikest nähetest:

Aasta Tugev põud Liigniiskus, Rahe Paduvihm Äike Tromb Kuumus Hiline tugev Hiline lumi
üleujutused öökülm
1999 + + + + + + + +
2000 + + + + + +
2001 + + + + + +
2002 + + + + + +
2003 + + + + + + +
Kokku 3 3 5 5 5 5 3 3 1

 

Viimase viie aasta seas olid tugevad lausalised põuakahjustused Eestis 1999 ja 2002. aastal, üleujutused koos paduvihmadega esinesid piiratud aladel. Rahe tõi kõige ulatuslikumat kahju 2000. aastal Jõgeva ja Tartumaal, aga ka 2001. aastal Saaremaal ja Kagu-Eestis. Trombikahjustused olid suuremad 2000. a. Rakveres, 2001. aastal Edela-Eestist laia trassina kuni Kirde-Eestini välja, 2002. a. kahel järjestikusel päeval Lääne ja Ida-Eestis. Erakordselt tugevad ja pidevad öökülmad koos hilislumega esinesid 1999. aastal.

Hinda meid!