m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

2004-2005. aasta suurvee vallid

Tiit Luhari
EMHI

Seoses elamu- ja teedeehituse intensiivistumisega on märgatavalt suurenenud projekteerijate ja üldsuse huvi meie veekogude keskmiste ja ekstremaalsete veeseisude vastu. Kuna 2003. a. detsembri lõpust kuni 2005. a. jaanusri lõpuni esines Eestis kõrgvett lausa mitme lainena, siis pakub vaadeldav periood nii praktilist kui ka ajaloolist huvi.

Jälgides veeseisu muutusi erinevais Eesti osades, võib eristada järgmisi kõrgveeperioode:

  1. Detsembri lõpp 2003 .a. – jaanuari algus 2004. a.
  2. Märtsi III dekaad – aprill
  3. Juuli I dekaad
  4. Juuli lõpp – augusti algus
  5. Suhteliselt kõrge veeseis alates septembri lõpust
  6. Talvine suurvesi jaanuaris 2005. a.

Neist 3. ja 4. periood väljendus eriti markantselt Loode- ja Lääne-Eesti mandriosas, viimane aga kogu Eestis. Isegi jäävabades tingimustes lähenesid veeseisud mitmes vaatlusjaamas ajaloolistele maksimumidele (Pajupea, Hüüru, Keila, Kasari, Pajusi), Kehras aga registreeriti 2005.a. jaanuaris vaatlusperioodi kõrgeim veeseis.

Tähelepanu äratab ka asjaolu, et suurveevallid esinesid vaadeldaval perioodil suhteliselt lühikese ajalise intervalliga.

Tekkinud majandusliku kahju tõttu huvitus kõrgvete teemast ka ajakirjandus. Korduvalt tuli selgitusi anda Keila jõe üleujutuste kohta. Paljude arvates on süüdi Keila – Joa HEJ käivitamine, kuid lähemal vaatlusel selgub, et üleujutused Keila linnast allavoolu on ka varem olnud tavapärased. Seoses intensiivse ehitustegevusega jõgede lähikonnas võiksid maaomanikud kõigepealt huvi tunda olemasolevate vaatlusandmete vastu antud jõel.

Kõrge veeseis 2004. a. sügisel ja sellele järgnenud talvine suurvesi tingisid ka veerohkuse 2005. a. veebruaris – märtsis ja lõid eelduse taas kõrgeks veeseisuks käesoleva aasta kevadel.

Hinda meid!