m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

2004. a sademete jaotusest ja sademete rekorditest Eestis amatöörilmavaatluspunktide ning EMHI vaatlusvõrgu andmetel

Helle-Mare Raudsepp, ELUS Jõgeva Ilmahuvikeskus
Külli Loodla, EMHI
Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut

2004. a sademete erinevustest annavad ülevaate ettekandes esitatavad Jõgeva Ilmahuvikeskuses 50 amatöörilmavaatluspunkti ja EMHI 60 vaatlusjaama-punkti, kokku 110 vaatluskoha andmetel koostatud joonised. Läinud aasta kevad ja suve algus olid kuivad. Aprillis sadas kõikjal vabariigis tavalisest vähem ja ka mais oli enamuses vabariigis vihma keskmisest napimalt. Juuni alguses tekkis paiguti põud, mistõttu taimed kolletusid ja närbusid keskpäevastel tundidel. Alates 8. juunist läks sajule. Juunis sadas idapoolses Eestis paiguti ligi kolm korda rohkem kui tavaliselt. Juulis sadas rohkesti kuu alguses ja lõpus ning tekkisid ulatuslikud üleujutused Loode-Eestis, samas aga sai Kagu-Eesti vihma tavalisest vähem.

Koristusperiood augustis ja septembris olid samuti sajune. Südasuve — juuni kuni augusti sademete summade võrdlemisel selgus, et vabariigi piires olid sademete hulkade erinevused kahekordsed ja kolme kuu kokkuvõttena kujunesid peaaegu sama sajusteks kui Harjumaa mitmed paigad idapoolses Eestis.

2004. aasta suve vihmarohkusest ja suurtest üleujutustest, põllusaagi ikaldusest, veega ära uhutud teetammidest ja muust tekkinud majanduslikust kahjust Harju- ja Raplamaal on ajakirjanduses palju juttu olnud. Selliseid ohtlikke suuri sadusid on aga varemgi Eestimaa erinevates piirkondades esinenud, millest annavad ülevaate ööpäevaste, kuu ja aasta sademete hulkade “edetabelid”, mis on koostatud EMHI vaatlusvõrgu ja amatöörilmavaatluspunktide viimase 30-40 aasta andmetel. Viimati tekkisid samasugused üleujutused 2003. a augustis Kirde-Eestis, 2000. aastal Peipsi madalikul ja Võru linnas, 1998. aastal Jõgevamaal Pala ja Saare vallas, 1987. ja 1988. aastal Võru linnas, 1978. aastal Pärnu ja Viljandimaal, 1974. aastal Piusa orus Võrumaal jne.

Suurimad ööpäevased sajuhulgad on aegade jooksul mõõdetud:

154 mm — 1974. aastal Võrumaal, endises “Võit” sovhoosi Illi vaatluspunktis,
148 mm — 1972. aastal Saaremaal Metsküla HMPs,
137 mm — 1985. aastal Tartumaal Ulila HMPs,
136 mm — 1998. aastal Jõgevamaal Kääpa HMPs,
131 mm — 1988. aastal Võru meteoroloogiajaamas ja
1973. aastal Tartumaal Alatskivi sovhoosis.

Kuu sademete summa järgi on 2004. aastal juulis Tallinna ilmajaamas (Harkus) registreeritud sademete summa alles teises kümnes. Suurimad kuu sademete summad on mõõdetud:

351 mm — 1987. august Võrumaal Haanja MP,
321 mm — 1998. juuni Jõgevamaal Kääpal,
301 mm — 1987. august Võrumaal, Munamäe sovhoosis Plaanil,
298 mm — 1987. august Võrumaal, Ruusmäe sovhoosis,
290 mm — 1986. august Järvamaal, Aravete kolhoosis Roosnal

Kuigi ametlikeks kliimanäitajateks sh kliimarekorditeks peetakse riiklikus ilmavaatlussüsteemis registreeritud andmeid, aitavad amatöörilmavaatluspunktidest kogutud vaatlusandmed täpsustada Eestimaa kliimat.

Hinda meid!