m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

CLIDATA meteoandmete haldamise ja analüüsi arengul

Riina Pärg
EMHI

Ettekandes antakse ülevaade CLIDATA andmebaasirakenduse kasutamisest EMHI-s ning analüüsitakse selle mõju meteoandmete kogumise ja töötlemise erinevate protsesside arengule. Ettekande eesmärgiks on laiemalt tutvustada andmetöötluse uusi võimalusi, mis on muutnud töö senisest efektiivsemaks ning juhtida tähelepanu edasise arengu perspektiivsematele suundadele.

Andmete kogumisel CLIDATA-sse on jätkunud protsesside automatiseerimine. 2004.a. käivitati vaatlejate fikseeritud andmete automaatne reaalajas baasikandmine.
Andmebaasi maht on aastaga kasvanud 45 miljonilt 70 miljoni parameetrini (sh. ka üle 1 miljoni käsitsisisestatud vanu, varem digitaliseerimata andmeid). Lisandunud on hulk arvutatavaid elemente ja käivitatud on tunniandmete ülekandmine Tõravere varasemate aastate aktinomeetriaandmetest. Edasi on kavandatud rannikumere vaatlusandmete üleviimine andmebaasi ja nende kogumise automatiseerimine.

CLIDATA kasutamine on kasvanud nii kasutajate arvu kui kasutusvaldkondade osas. Juurdesoetatud tarkvaralitsentsid võimaldavad ligipääsu andmebaasile senise 5 asemel nüüd 10 kasutajale. Kasutajateringi laienemine ilmaprognooside ja klienditeeninduse osakondadesse on parandanud informatsiooniga varustamist nii instituudisiseselt kui EMHI klientide teenindamisel. Töö käigus on tõusnud spetsialistide kvalifikatsioon, mis on olulise tähtsusega infosüsteemide edasiseks arenguks.

Oracle Discoverer’i baasil on praeguseks väljatöötatud üle 50 tabelivormi, mis kiirendab ja lihtsustab andmebaasist vajalike andmete leidmist ja analüüsimist. Edaspidi tuleks keskenduda tabelite optimaalse struktuuri ja disaini küsimustele ning täiendada spetsialistide oskusi lisaks valmistabelite kasutamisele ja modifitseerimisele ka ise uute tabelivormide loomiseks. Täpsemini piiritletud päringud vähendaksid ka koormust süsteemi serverile, mille praegune jõudlusressurss ei ole päris vastavuses hallatavate andmete mahuga.

ArcView kaarditarkvara kasutamiseks viidi 2004.a. suvel läbi kohapealne baaskoolitus 3 spetsialistile TÜ õppejõu Jüri Roosaare juhendamisel ja tänavu talvel on esimesed (lumikatte) kaardid ka veebi jõudnud. Palju on veel õppida eelkõige tarkvara tehniliste kasutusoskuste ja ruumilise interpoleerimise ning selle aluseks oleva mudelarvutuse osas.

Täpsema sademeteanalüüsi tegemiseks on meteopostide andmeridu pikendatud 21 aasta võrra (87 posti andmed intervalliga 12 tundi perioodil 1971-1991). See võimaldab edaspidi pikaajalist sademete ruumilist jaotust analüüsida kuni 100 vaatluspunkti andmete põhjal. Eriti oluline on see sademetekaartide interpoleerimisel.

Järgmise etapi võtmeküsimuseks on andmebaasi tugi meteoroloogilise informatsiooni edastamiseks võimalikult laiale tarbijaskonnale. Kuna CLIDATA rakendus ise ei ole veebipõhine, eeldab see uute lahenduste väljatöötamist – ja mitte üksnes info arvulisel, vaid ka visualiseeritud kujul esitamiseks. Kasutajateringi edasine laiendamine nõuab ka senisest täpsemat ülesannete jaotuse planeerimist ja tegevuste koordineerimist, samuti tulevad leida lahendused süsteemi tehniliste ressursside (eelkõige andmebaasi server) parandamiseks.

Hinda meid!