m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Gudruni tagajärjed Eesti rannikumeres; ekstreemsete veetasemete modelleerimise ja prognoosimise võimalusi

Ülo Suursaar
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

Ettekandes käsitletakse 8-9 jaanuari tormi Gudrun/Erwin mõningaid meteoroloogilisi-hüdroloogilisi parameetreid ning analüüsitakse ekstreemsete meretasemete kujunemise mehhanisme ja prognoosimise võimalusi. Töös kasutatakse nii EMHI poolt mõõdetud meteoroloogiliste näitajate ja veetasemete mõõtmistulemusi, kui ka hüdrodünaamilise modelleerimise arvutustulemusi.

Eesti rannikumere veetasemeid ja hüdrodünaamilist situatsiooni on modelleeritud kahe erineva mudeli abil. Esitatakse 3D mudelikompleksiga FRESCO (R.Tamsalu jt.) saadud esialgsed tulemused. See mudel arvutab kogu Läänemere veetasemed kasutades Taani väinades võetud veetaseme piiritingimusi ja HIRLAM-i tuuli. Teiseks on põhjalikumalt analüüsitud lihtsama, kuid 1 kilomeetrise võrgusammuga 2D hüdrodünaamilise mudeli arvutustulemusi. Mudel hõlmab Lääne Eesti rannikumere, sealhulgas Liivi lahe ja Väinamere ning selle mudeli näitel saab hõlpsasti kirjeldada Lääne Eesti üleujutuste kujunemise hüdrodünaamilisi seaduspärasusi ning nende modelleerimise võimalusi.

Uurisime kõigepealt mudeli tööks vajalike välisjõudude andmeridade sobivust, võrreldes Pärnu modelleeritud ja mõõdetud veetasemeid nii tormitõusu ajal kui ka tormile eelnenud perioodil. Kasutades Vilsandi ja Ruhnu ilmajaamade tuuleandmeid ning Ristna ja Ventspilsi veetaseme andmeid leidsime sobiva välisjõudude kombinatsiooni, millega hiljem sooritasime simulatsioonid, et teada saada võimalikud veetaseme kõrgused teistes huvipakkuvates kohtades, kus veetasemeid reaalselt ei mõõdetud (näit. Haapsalu, Häädemeeste, Kihnu, Ruhnu, Heltermaa, Matsalu laht). Modelleerisime ka rannalähedasi hoovuse kiirusi ning veevahetust Liivi lahe ja Väinamere väinades, selgitamaks tormi eeldatavat mõju vee- ja ainevahetusele ning rannaprotsessidele.

Hinda meid!