Toimus: 23. märts 2006
Päevakava , Pressiteade
ETTEKANDED
Ettekandes antakse ülevaade WMO VI regiooni tegevuskavast, mis võeti vastu 2005. aasta septembris Heidelbergis. Tegevuskava sisaldab 9 strateegiat, mis kõik enamal või vähemal määral käsitlevad seda, kuidas ilmast tingitud hädaohte prognoosida õigel ajal ja seda prognoosi ka kasulikul viisil sihtauditooriumini viia, kelleks on nii indiviidid, päästeametid, meedia kui ka poliitikud. Ettekande presentatsioon (234 KB)
Filosoofia ja süsteemi kujunemine. Ettekande presentatsioon (178 KB)
Regionaalilmaennustus (RE), tuntud ka piiratud ala ennustusena, on numbriline deterministlik ennustus geograafilises piirkonnas läbimõõduga 1000 kuni 10000 km kaheks – kolmeks, harva kuni neljaks päevaks ette. Regionaalmudeli näiteks on HIRLAM. Nüüd, kus EMHI on ühinemas HIRLAM Konsortsiumiga, on paras aeg ja koht küsida, mis on RE tugevad ja nõrgad küljed ECMWF globaalennustusega võrreldes, kas teda on tarvis lisaks ECMWF ennustusele ja millised on RE võimalikud arengud lähema kümnekonna aasta lõikes. Neile küsimustele püütaksegi ettekandes vastata.
Ettekanne annab lühiülevaate hetkennustuse mõistest, meetoditest ja rakendatavusest. Lisaks võrreldakse hetkennustust lühiajalise numbrilise ilmaennustusega. Vaatluse all on hetkennuse vallas Eestis tehtav ja ka tulevikuperpektiivid. Ettekanne tugineb WWRP hetkennustuse ja lühiajalise ilmaennustuse sümpoosiumil Toulouse´is 2005 a. septembris kogutud muljetel ja EMHI operatiivse tegevuse analüüsil. Ettekande presentatsioon (460 KB)
Ettekanne annab ülevaate 2003 aasta augustis Ida-Virumaal toimunud üleujutuse tekkimise eeldustest. Pärast pikaajalist põuaperioodi tekkis 5.augustil Soome lahe kohale kõrge tsüklon, millega kaasnes paduvihm ja laialdased üleujutused Ida-Virumaal. Samuti käsitletakse üleujutuse tagajärgi ning sündmusest tehtud järeldusi. Üleujutus näitas, kui halvas olukorras on paljud kuivendussüsteemid. Mitmed omavalitsused võtsid ette liigvee ärajuhtimissüsteemi renoveerimise.
Teadjad seostavad kliima soojenemist tihti ilma ekstremaalsete nähtuste tihedama ettetulekuga. Sellepärast on erilise tähtsuse omandanud mitmesuguste ekstremaalsete kliima karakteristikute registreerimine ja statistiline üldistamine.
Üheks inimtegevust ja keskkonda kõige enam mõjutavaks faktoriks on koha temperatuuri- ja sademete režiim. Selle äärmuslikeks näitajateks on ööpäeva maksimaalne ja minimaalne õhutemperatuur ning maksimaalne või minimaalne sademete hulk kindla perioodi jooksul.
Ettekandes püütakse anda ülevaade äärmuslike õhutemperatuuri ja sademete režiimiga päevade hulgast ja jaotusest 1925-2005. aastatel.
Kõne alla ei tule õhutemperatuuri ja sademete ühekordsed ekstreemumid, vaid suhteliselt pikemat aega ilma valitsenud kuuma- ja külmalained ning vihma- ja põuaperioodid.
Mõõtmiste periood, millele tuginen, hõlmab liigsademete ja põua puhul aastaid 1948-2005, kusjuures andmed on keskmistatud Eesti mandriosa 9 meteoroloogiajaama kohta; Võru 80-aastase andmerea alusel vaatlen koos nii kuuma- ja külmalaineid kui ka põua- ja sademete perioode.
Tulemused sõltuvad oluliselt kriteeriumite valikust – milline peaks olema kuumalaine või külmalaine puhul õhutemperatuuri väärtus, kui palju sademeid millise aja jooksul tekitab liigsaju olukorra ja kui pikk peab olema sademeteta periood, et tekiks põud. Need kriteeriumid olenevad nii kohast kui eesmärgist – kas on vaja hinnata elukeskkonda inimese jaoks, taimekasvutingimusi põldudel vm.
Kasutasin järgmisi kriteeriumeid:
Soome Meteoroloogiainstituudis välja töötatud mudel SILAM põhineb Lagrange´i osakeste meetodil, mis kirjeldab prooviosakeste (tegelikult kujuteldav väike ruumiosa) trajektoore atmosfääris. SILAM-it saab kasutada nii hajumisarvutuseks, kui allikad on teada, kui ka õhus detekteeritud saasteaine päritolu “tagasijälitamiseks”. Viimasel juhul on SILAM-i väärtuseks see, et peale allatuult liikumise trajektoori arvestatakse turbulentset hajumist, mis genereeritakse mudelis prooviosakese juhuslike nihetena. Nii ei ole väljundiks mitte pelgalt õhumassi trajektoor, vaid “pilv”, mis näitab saaste tõenäolist päritoluala. SILAM vajab tööks meteoroloogilise mudeli väljundvälju, kasutatud on Euroopa Keskuse ja HIRLAM-i omasid.
Praegu on käsil SILAM-i ülesseadmine Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika instituudis, kes on selle mudeli esimene kasutaja väljatöötaja järel. Ettekandes esitatakse animatsioonidega illustreeritud näiteid SILAM-i rakenduste kohta Soomes ja Eestis.
2005. a jaanuaritormist on seoses Pärnuga räägitud palju kordi. Kuid ka suviste suurvihmadega võivad kaasneda nii mõnedki loodusele ja inimesele ohtlikud atmosfääri nähtused. Vaatamegi millised neist ja kui tihti on Pärnumaad tabanud viimase 15 aasta jooksul. Ettekande presentatsioon (408 KB)
STENDIETTEKANDED
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!