m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Kliima ja energeetika

Anto Raukas
TTÜ Geoloogia Instituut

Endiselt ringleb meedias pseudoteaduslik väide, nagu oleks just inimene kliima põhiline kujundaja ja seda eeskätt süsihappegaasi atmosfääri paiskamise teel. Kõik, kes vähegi on süvenenud kliimat kujundavatesse mõjuritesse teavad, et inimese osakaal võrreldes astronoomiliste ja geoloogiliste teguritega on üsna tühine.

Kuid vastu voolu ujumine on raske ja Eesti juhid polegi püüdnud Euroopa Liidu kaheldava väärtusega suunistele kliima valdkonnas vastu seista. Neile mugandutakse ja see nõuab meil energeetika valdkonnas ebamõistlikke otsuseid, mis halvendavad rahva majanduslikku olukorda. Väheneb ka Euroopa Liidu jätkusuutlikkus tervikuna.

Kui me Eestis kavandame energeetikasektoris põlevkivi osakaalu olulist vähendamist, siis on ainukeseks alternatiiviks tuumaenergeetika, sest hüdroenergeetilised ressurssid on meil pea olematud ja ka päikeseenergiat napib.Tuuleenergia suuremahulisele kasutamisele ei maksa samuti loota, sest tuuleenergia on väga kallis ja tema kasutamisega seondub palju seni veel lahendamata tehnilisi probleeme. Ilma tavaelektrijaamadeta ei suuda ükski elektrituulik ega tuulepark tagada tööstuse, põllumajanduse ja elanike elektriga varustamist, nad saavad töötada vaid koos tavajaamadega, mis nende poolt genereeritavat võimsust balansseerivad. Seejuures elektrituulikute elektritoodang vähendab neid balansseeriva jaama elektrienergia toodangut ja suurendab selle kütusekulu ning emissioone. Mida suuremaks muutub elektrituulikute koguvõimsus, seda enam suurenevad kulutused nende ühendamiseks energiasüsteemi ja suureneb ka taastuvenergeetika maks.

Hoolimata Euroopa Liidu püüetest kasvab ka aastani 2030 kõige enam kivisöe põletamisel baseeruv elektritootmine ja kõigi taastuvenergia liikide (peale hüdroenergia) osakaal ei ületa maailmas tervikuna 4%-i. Eesti tegutsemine energeetika vallas vajab hoopis rohkem mõistust, kui me seni sellesse valdkonda oleme panustanud.

Hinda meid!