Jüri Elken TTÜ Meresüsteemide Instituut
Euroopa tasemel ja Läänemeres toimuvad merevaatluste süsteemide kiired arengud. Lisaks meretaseme ja kaugseire temaatikale, mis on juba mõnevõrra teada, toimuvad viimasel ajal tõhusad edasiminekud in situ mõõtmistes ning nende andmete prognoosimudelitesse assimileerimisel. Suurema raamistiku annab hiljuti käivitunud EL projekt MyOcean, mis peab käivitama GMES merealaste tuumteenuste süsteemi. Läänemeres on eesmärgiks ehitada uue põlvkonna prognoosimudel HIROMB-BOOS, mille väljundid tuleb valideerida ulatuslike in situ vaatlusandmetega. Eesti võimekust merevaatluste vallas on oluliselt tõhustanud EAS poolt toetatud T&A infrastruktuuri projekt „Rannakeskkonna Observatoorium“, mille raames on arendatud tipptasemel vahendid ja meetodid nii mere veesambas toimuvate füüsikaliste ja biogeokeemiliste protsesside kui ka mere kohal oleva atmosfääri piirikihi (sh merejää dünaamika) ja merepõhja lähedal toimuvate protsesside jälgimiseks. Ühe näitena uue tehnika kasutamisest käsitletakse Soome lahes 2009.a. lõpus tehtud merepõhja lähedal esinevate hoovuste ja settetransporti mõjutavate faktorite uuringute tulemusi. Sellised uuringud on hädavajalikud merre paigutatud tehisobjektide mõjude määramisel, kuna settetranspordi prognoosi mudeleid on vaja kindlasti valideerida. Märkigem, et Nord Stream keskkonnamõjude hinnangu aruandes selliseid mõõtmiste tulemusi ei kajastu.
Järgneval perioodil peaks rahvusliku keskkonnavaatluste süsteemi arengut toetama algatus „Eesti Keskkonnaobservatoorium“, mille lülitamist T&A infrastruktuuri teekaardi objektiks taotlesid ühiselt Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Observatoorium ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.
Ettekande presentatsioon ( 1,82MB)
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!