Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Meteoroloogilisi andmeid leiab TÜ observatooriumi aastaraamatutest (alates 1866. a.), „Meteoroloogia aastaraamatutest Eesti Vabariigi kohta” (1921–1937), teatmikest (nt „Климатологический справочник СССР, 1954. Выпуск 4”), agrometeoroloogilistest bülletäänidest, meteoroloogilistest ülevaadetest jne.

Alates 2010. aastast antakse meteoroloogia aastaraamatuid välja elektroonilisel kujul.

Aastaraamatud .pdf formaadis:

2018, 2017, 2016, 2015, 2014, 2013, 2012, 2011, 2010

Hüdroloogilisi aastaraamatuid koostatakse alates 1923. aastast. Aastaraamatus esitatakse lõppenud aasta hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste peamised tulemused. 1942-1990 olid aastaraamatud venekeelsed ning hüdroloogiline informatsioon Eesti territooriumi kohta oli osa endise NSVL territooriumil kogutud ja avaldatud hüdroloogilistest vaatlusandmetest.

Aastast 1991 on aastaraamatud taas eestikeelsed koos inglise keelsete tabelite pealkirjadega ning ilmuvad ainult digitaalsetena. Alates 2016. a ei avaldata  hüdroloogia aastaraamatus enam andmetabeleid. Jõgede päeva keskmised vooluhulgad (m³/s) on masinloetaval kujul leitavad Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse kodulehel SIIN. Algandmed väljastatakse tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed SIIT või saada kiri e-posti aadressile teenused@envir.ee

2018. a hüdroloogiline aastaraamat ilmus ArcGIS kaardiloona: Hüdroloogiline aastaraamat 2018

Aastaraamatud .pdf formaadis:

2017, 2016, 2015, 2014, 2013, 2012, 2011, 2010, 2009, 2008, 2007, 2006, 2005,  2004, 2003, 2002, 2001, 2000, 1999, 1998, 1997, 1996, 1994-1995, 1992-1993, 1991