• Meteoroloogia arengust
• Ilma prognoosimise arenguloost
• Aegade jooksul kasutusel olnud seirejaamad

Tähistame riigi ilmateenistuse juubelit!

Fotonäitus “100 AASTAT EESTI ILMA(TEENISTUST)

5. veebruarist 20. aprillini on Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis avatud fotonäitus “100 aastat Eesti ilma(teenistust)”. Näitusel on kõrvuti pandud unikaalsed hetked toonase ja tänase Eesti ilmateenistuse tööst, inimesed ja tehnika, käsitöö ja kosmosetehnoloogia. Saab uudistada ka põnevamaid Eesti ilmarekordeid. Näitus on tänuavaldus kõigile neile, kes on läbi ajaloo andnud panuse meie riigi ilmateenistuse toimimiseks ja arenguks.

Fotonäitus on valmis rändama üle Eesti, jõudes kevadel ka näiteks Kuusikule. Kui soovid näitust oma seintel avalikkusele eksponeerida, siis palun võta ühendust liina.lilleniit@envir.ee

Maailma meteoroloogiapäev

Ilmateenistuse juubeliaasta meteoroloogiapäeva konverentsi keskseks teemaks oli Päike ning selle mõju keskkonnale, inimestele ning majandusele.

Perehommik loodusmuuseumis: Kust tuleb ilm?

23. ja 24. veebruaril kell 11 olid Loodusmuuseumi perehommikutel külas sünoptikud – uuriti seda, milliseid erinevaid ilmanähtusi meil kõige sagedamini esineb ning kuidas need tekivad.

Öökulli akadeemia: ohtlikest ilmanähtustest Eestis

21. veebruaril kell 18 oli Loodusmuuseumi öökulli akadeemias külas sünoptik Ele Pedassaar, kes rääkis ohtlikest ilmanähtustest Eestis. Millised on Eesti ohtlikud ilmanähtused ning kui ohtlikuks võib Eesti ilm minna?

Riigi Ilmateenistuse ajaloo põhidaatumid

• 18. mai 1919. Päevakäsk nr 612

  Eesti riikliku ilmateenistuse ametlikuks sünniajaks on 18. mai 1919, mil alustas tööd Mereobservatoorium. Merejõudude juhataja päevakäsu nr 612 kohaselt nimetati Rannavalve, Side- ja Päästejõudude valitsuse alla kuuluv Meteoroloogia jaam ümber Mereobservatooriumiks.

• 19. mai 1920. Päevakäsk nr 305

  “Käsen Mereobservatooriumi lõplikult likvideerituks ja Tartu Ülikoolile üleantuks lugeda 8-ndast maist arvates”. 1865. a. asutatud Tartu Meteoroloogia Observatooriumil (Metobs) oli oluline osa hilisema Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning selle järglase Keskkonnaagentuuri alla kuuluva Riigi Ilmateenistuse eelkäijana.

• 1940

  Okupatsioonivõimude poolt nimetati Tartu Meteoroloogia Observatoorium ümber Geofüüsika Observatooriumiks ja loodi Eesti NSV Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsus asukohaga Tallinnas.

• 1942

  Hüdrometeoroloogiateenistus nimetati ümber Hüdrometeoroloogia instituudiks.

• 1944

  Meteoroloogiateenistus viidi üle Punalipulise laevastiku koosseisu.

• 10. oktoober 1946

  ENSV Ministrite Nõukogu määrus nr 274 “Eesti Vabariigi Hüdrometeoroloogiateenistuse organiseerimisest”. Määruse alusel hakkas hüdrometeoroloogiateenistus alluma otseselt ENSV Ministrite Nõukogule, kuigi juhtiv osa jäi Moskvale.

• 1979

  Senine hüdrometeoroloogiateenistus nimetati ümber Hüdrometeoroloogia ja Looduskeskkonna Kontrolli Vabariiklikuks Valitsuseks.

• 1983

  Hüdrometeoroloogia ja Looduskeskkonna Kontrolli Vabariikliku Valitsuse koosseisus asutati Riiklik Atmosfääriõhukaitse Inspektsioon. Samal aastal ühendati 1956. aastal loodud Tallinna Hüdrometeoroloogia Observatoorium ja Tallinna Ilmajaam Hüdrometeoroloogiakeskuseks.

• 1. oktoober 1991

  Moodustati keskkonnaministeeriumi haldusalas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Rahvusliku ilmateenistuse taastamine tähendas sisuliselt nõukogudeaegsetelt laiaulatuslikelt programmidelt üleminekut Eesti Vabariigile vajalikele täpselt formuleeritud ülesannetele. Instituudi töö tuli kohandada uutes tingimustes olemasolevate võimalustega. Põhialuse moodustasid kaks keskust – Meteoroloogiakeskus ning Teadus- ja arenduskeskus.

• 1. juuni 2013

  Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Keskkonnateabe Keskuse tegevuse ümberkorraldamisel loodi Keskkonnaagentuur, mille koosseisus jätkab tööd Riigi Ilmateenistus.