m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

ILMATEENISTUS 100

Tähistame ilmateenistuse juubelit!

Keskkonnaagentuuri poolt välja antud raamat „100 aastat Eesti ilma (teenistust)“ on lugu ilmast ja inimestest selle teenistuses, rännak läbi ajaloo ning pilguheit meie oma ilmakööki.

 

Maikuus valmis Tallinna lennuvälja kliimateatmik

 

“Ilmatu ilmapäev” Raplamaal Kuusikul. 

25. mail tähistame kogupere sündmusel Riigi Ilmateenistuse 100. aastapäeva ja 99 aasta möödumist Kuusikul ilmavaatlustega alustamisest.
Keskkonnaagentuur esitleb ilmateenistuse mõõtetehnikat läbi aegade ja annab ülevaate ohtlikest ilmanähtustest. Külaselts ja Riigi Ilmateenistus tunnustavad Kuusiku ilmajaama endisi vaatlejaid.

 

Avatud uste päev ilmajaamades

18. mail, täpselt ilmateenistuse 100. sünnipäeval ootavad teid Tallinn-Harku aeroloogiajaam, Tartu-Tõravere aktinomeetriajaam ning Sürgaveres asuv ilmaradar. Avame kõigile ilmahuvilistele oma mehitatud ilmavaatlusjaamade uksed, et saaksite oma silmaga uurida, kuidas ja millega seda ilma mõõdetakse.

 

Fotonäitus “100 AASTAT EESTI ILMA(TEENISTUST)”

5. veebruarist 20. aprillini oli Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis avatud fotonäitus “100 aastat Eesti ilma(teenistust)”. Näitusel on kõrvuti pandud unikaalsed hetked toonase ja tänase Eesti ilmateenistuse tööst, inimesed ja tehnika, käsitöö ja kosmosetehnoloogia. Saab uudistada ka põnevamaid Eesti ilmarekordeid. Näitus on tänuavaldus kõigile neile, kes on läbi ajaloo andnud panuse meie riigi ilmateenistuse toimimiseks ja arenguks.

Fotonäitus on valmis rändama üle Eesti, jõudes kevadel ka näiteks Kuusikule. Kui soovid näitust oma seintel avalikkusele eksponeerida, siis palun võta ühendust liina.lilleniit@envir.ee

 

Maailma meteoroloogiapäev

Ilmateenistuse juubeliaasta meteoroloogiapäeva konverentsi keskseks teemaks oli Päike ning selle mõju keskkonnale, inimestele ning majandusele.

 

Perehommik loodusmuuseumis: Kust tuleb ilm?

23. ja 24. veebruaril kell 11 olid Loodusmuuseumi perehommikutel külas sünoptikud – uuriti seda, milliseid erinevaid ilmanähtusi meil kõige sagedamini esineb ning kuidas need tekivad.

 

Öökulli akadeemia: ohtlikest ilmanähtustest Eestis

21. veebruaril kell 18 oli Loodusmuuseumi öökulli akadeemias külas sünoptik Ele Pedassaar, kes rääkis ohtlikest ilmanähtustest Eestis. Millised on Eesti ohtlikud ilmanähtused ning kui ohtlikuks võib Eesti ilm minna?

 

Istutati nimeline juubelitammik

14. mail 2018 istutasid Keskkonnaagentuuri töötajad I vabariigi aegsesse Apuperra metsavahi kohale Kõrvemaa ja Aegviidu piirile tammiku, mis pühendatud Eesti Ilmateenistusele, tema sajanda juubeliaasta alguse puhul.

Sajast istutatud tammest said nimelise puu teenete eest järgmised ilmateenistuse arengus olulised mehed: Boriss Izmailovitš Sreznevski, Arthur Joachim von Oettingen, Johannes Peter Letzmann, Kaarel Kirde, Juhan Ross, Heino-Ülo Tooming ja Leo Rannaleet.

Ilmavaatlused Riigi Ilmateenistuse seirejaamades 20. sajandil

Riigi Ilmateenistuse ajaloo põhidaatumid

  • 18. mai 1919. Päevakäsk nr 612

    Eesti riikliku ilmateenistuse ametlikuks sünniajaks on 18. mai 1919, mil alustas tööd Mereobservatoorium. Merejõudude juhataja päevakäsu nr 612 kohaselt nimetati Rannavalve, Side- ja Päästejõudude valitsuse alla kuuluv Meteoroloogia jaam ümber Mereobservatooriumiks.

  • 19. mai 1920. Päevakäsk nr 305

    “Käsen Mereobservatooriumi lõplikult likvideerituks ja Tartu Ülikoolile üleantuks lugeda 8-ndast maist arvates”. 1865. a. asutatud Tartu Meteoroloogia Observatooriumil (Metobs) oli oluline osa hilisema Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning selle järglase Keskkonnaagentuuri alla kuuluva Riigi Ilmateenistuse eelkäijana.

  • 1940

    Okupatsioonivõimude poolt nimetati Tartu Meteoroloogia Observatoorium ümber Geofüüsika Observatooriumiks ja loodi Eesti NSV Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsus asukohaga Tallinnas.

  • 1942

    Hüdrometeoroloogiateenistus nimetati ümber Hüdrometeoroloogia instituudiks.

  • 1944

    Meteoroloogiateenistus viidi üle Punalipulise laevastiku koosseisu.

  • 10. oktoober 1946

    ENSV Ministrite Nõukogu määrus nr 274 “Eesti Vabariigi Hüdrometeoroloogiateenistuse organiseerimisest”. Määruse alusel hakkas hüdrometeoroloogiateenistus alluma otseselt ENSV Ministrite Nõukogule, kuigi juhtiv osa jäi Moskvale.

  • 1979

    Senine hüdrometeoroloogiateenistus nimetati ümber Hüdrometeoroloogia ja Looduskeskkonna Kontrolli Vabariiklikuks Valitsuseks.

  • 1983

    Hüdrometeoroloogia ja Looduskeskkonna Kontrolli Vabariikliku Valitsuse koosseisus asutati Riiklik Atmosfääriõhukaitse Inspektsioon. Samal aastal ühendati 1956. aastal loodud Tallinna Hüdrometeoroloogia Observatoorium ja Tallinna Ilmajaam Hüdrometeoroloogiakeskuseks.

  • 1. oktoober 1991

    Moodustati keskkonnaministeeriumi haldusalas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Rahvusliku ilmateenistuse taastamine tähendas sisuliselt nõukogudeaegsetelt laiaulatuslikelt programmidelt üleminekut Eesti Vabariigile vajalikele täpselt formuleeritud ülesannetele. Instituudi töö tuli kohandada uutes tingimustes olemasolevate võimalustega. Põhialuse moodustasid kaks keskust – Meteoroloogiakeskus ning Teadus- ja arenduskeskus.

  • 1. juuni 2013

    Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Keskkonnateabe Keskuse tegevuse ümberkorraldamisel loodi Keskkonnaagentuur, mille koosseisus jätkab tööd Riigi Ilmateenistus.

 

5 / 2 hindajat