Globaalne kliima 2020
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon avaldas ülevaate 2020. aasta globaalse kliima kohta. Raporti kohastelt oli 2020. aasta globaalne keskmine õhutemperatuur 1,2±0,1 oC kõrgem tööstuseelse perioodi (1850-1900) keskmisest ja on seega kolme kõige soojema aasta hulgas. Euroopas oli 2020. aasta ajaloo kõige soojem. Millised olid ekstreemsed ilmastikuolud Eestis ja mujal maailmas saab vaadata kaardilt. Täismahus WMO raportiga saab tutvuda […]
Lõppenud talv möödus korraliku jääkihiga
Keskkonnaagentuur on teinud 2020/2021 aasta talve merealade jääoludest kokkuvõtte. Kuivõrd 2019/2020 aasta oli erakordne ja jääd ei tekkinud peaaegu üldse (ega koostatud seetõttu ka ühtegi jääkaarti), on mõistlik võrra võrdlusaastana kõrvale 2018/2019 aasta talveperiood. Võrreldes toonasega oli lõppenud talvel jääd oluliselt rohkem. Esimesed jäänähted tekkisid Eesti merealadele 2020 aasta detsembri I dekaadi lõpus. Need piirdusid […]
Välguseire jätkub endise hooga
2019. aastal paigaldati Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama Met Office eksperimentaalne äikesedetektor LEELA, mis on üks seitsmest praeguseks paigaldatud andurist Euroopas. Eelmisel nädalal allkirjastas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala koostöölepingu pikendamise 3 aastaks. „Andmed liiguvad otse Met Office serverisse. Kuna tegemist on jätkuvalt seadmete testimise perioodiga, siis andmeid veel ei avalikustata. Küll aga on nad tulevikus sisendiks Ilmaprognooside ja […]
Kliimast Eestimaa südames
Järvamaa lääneosa paikneb Kõrvemaal, kirdeosa Pandivere kõrgustikul ja kaguosa Kesk-Eesti lavamaal. Kõrvemaa on vahelduva pinnamoega, suurte metsade ja soodega ala, neist on suurim – Epu-Kakerdi soostik (364 km2). Järvamaal on järvi vähe ja needki väikesed. Maakond asub olulisel veelahkmealal, sealt algavad Pärnu jõgi ja tema paljud lisajõed. Õhu soojusrežiimi alusel tehtud Eesti territooriumi klimaatilise rajoneerimise […]
Ilmunud on Hüdroloogiline aastaraamat 2020
2020. aastal kuulus hüdromeetriavõrgu koosseisu 55 veetaseme jaama jõgedel, millest 54-s arvutati äravool, ja 6 veetaseme jaama järvedel-veehoidlatel. 2019/20 hüdroloogiline aasta algas tavapärasest veerohkemalt. Novembrist kuni märtsini oli kõikide kuude kuukeskmine äravool suurem pikaajalisest kuukeskmisest äravoolust. Hüdroloogilist aastaraamatut kaardiloona vaata siit: https://arcg.is/1CO0WD1 2020. aasta kevad erines paljudest varasematest aastastest, sest tavapärast jääminekut ja lume sulamisest […]