m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Kvartaliülevaated

IV kvartal 2018. Madal veetase, väike äravool ja tagasihoidlikud jäätingimused

Lühiajaline veetõus jäi oktoobri lõppu ja novembri algusesse. Oktoobrikuu normist veidi suurem (keskmine oli 77 mm, norm 73 mm) sademehulk tõi jõgedel kaasa sügisesed tulvad oktoobril lõpust kuni novembri keskpaigani. Novembri keskmiseks sajuhulgaks oli 25 mm (norm 63 mm) ja detsembri keskmiseks 39 mm (norm 53 mm).

 

Oktoobri keskmised veetasemed jäid alla pikaajalise keskmise, välja arvatud Lõve jõel (Uue-Lõve hüdromeetriajaamas), Halliste jõel (Riisa hüdromeetriajaamas), Kasari jõel (Kasari hüdromeetriajaamas), Pärnu jõel (Oore hüdromeetriajaamas) ja Alajõel (Alajõe hüdromeetriajaam). Samuti jäid novembri keskmised veetasemed valdavalt alla pikaajalise keskmise, välja arvatud Kääpa jõel (Kääpa hüdromeetriajaamas) ja Kasari jõel (Kasari hüdromeetriajaamas). Detsembri keskmised veetasemed jäid alla pikaajalise keskmise kõigis hüdromeetriajaamades (vt tabel 1).

 

Kvartali suurimad äravoolud (90–110% pikaajalisest keskmisest) mõõdeti Emajõel Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas, Ahja jõel (Ahja hüdromeetriajaamas) ja Lõve jõel (Uue-Lõve hüdromeetriajaamas). IV kvartali äravool üle kogu Eesti paiknevates hüdromeetriajaamades oli oktoobris 60% ning novembris ja detsembris 50% pikaajalisest keskmisest (vt tabeleid ja graafikuid). Üldkokkuvõttes moodustas kvartali äravool 50% pikaajalisest keskmisest.

 

Taimestiku mõju vähenes jõgedel oktoobri teises pooles ning kadus novembriks. Veetemperatuurid langesid jõgedel püsivalt alla 10 °C novembri alguseks. Kvartali maksimaalsed veetemperatuurid mõõdeti 12. oktoobril Vasknarva hüdromeetriajaamas 11 °C, 13. oktoobril Kirumpää hüdromeetriajaamas ja 1. oktoobril Kehra hüdromeetriajaamas 11,5 °C.

 

Esimesed jäänähted registreeriti novembri lõpus. Detsembri alguses esines mõnedes hüdromeetriajaamades lobjakaummistust (Kuningaküla, Vasknarva, Separa). Õhutemperatuurid langesid novembri lõpust kuni detsembri lõpuni ajutiselt miinuskraadideni, kuid püsivat jääkatet aasta lõpuks ei tekkinud.

 

Pärnu jõe jõgikonna hüdromeetriajaamade IV kvartali keskmised veetasemed jäid 6–31 cm alla normi. Erandiks oli Sargvere peakraav (Põhjaka II hüdromeetriajaam).

 

Peipsil ja Võrtsjärvel jäi veetase IV kvartalil alla pikaajalise keskmise (vt tabeleid ja graafikuid).Veetemperatuurid jäid Peipsi Mustvee ja Võrtsjärve Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas alates 19. oktoobrist püsivalt alla 10 ⁰C. Esimesed jäänähted registreeriti Võrtsjärvel detsembris.

 

2018. aastal oli kõige veerikkam I kvartal (110% pikaajalisest keskmisest) ja kõige veevaesem III kvartal (40% pikaajalisest keskmisest). Ka IV kvartal oli suhteliselt veevaene. Peipsi järve aasta keskmine veetase võrreldes pikaajalise keskmisega jäi 4 cm üle ja Võrtsjärves 10 cm alla pikaajalise keskmise.

Kvartaliülevaade pdf formaadis

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise bülletääni iga kvartali järgse kuu 25. kuupäevaks. Bülletään on pooloperatiivne ülevaade veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse. Kogutud andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ja ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada kui veevaene või -rohke lõppenud kvartal oli. NB! Bülletään ei anna täiuslikku ülevaadet kõigist hüdromeetriajaamade andmetest ning bülletäänis esitatu on esialgse seire tulemus, sest andmed ei ole läbinud lõppkontrolli. Algandmed väljastatakse soovijatele tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed tellimisvormi kaudu või saada e-posti aadressile teenused@envir.ee

Hea klient, palun jäta meile tagasiside, kuidas jäid saadud informatsiooniga rahule SIIN
Hinda meid!