Igaüks, kel on tulnud kühveldada lund, teab, et see võib olla nii sulgkerge kui tinaraske. Kõik sõltub tema veesisaldusest. Külmema ilmaga sadanud värske lumi on õhku täis, kohev ning “soe”. Seda teavad hästi nii aednikud kui matkajad. Nagu udusulgedest tekk on ta kaitsnud pakase eest palju kordi hättasattunuid. 1977. aastal jäid Šotimaal isa ja poeg lumetormi kätte kaunis õhukeses riides. Nad kaevusid sügavale lumme ja jäid ellu. Lörtsisajusse sattunu võib aga tunda end keset talve kui vette kastetu.
Meteoroloogid ilmajaamades mõõdavad talvel peale lumekihi paksuse ning maapinna lumega kaetuse ulatuse valge vaiba tihedust, sellest arvutatakse nn veevaru, s.o, kui palju ta kevadel vett “välja annab”. Tuleb meeles pidada, et kui juttu on sademete hulgast, siis arvestatakse vee kogusega, mis saadakse lume (või raheterade) sulatamisel. Nii nagu mõõdetakse suvel vihma.
Rusikareegli järgi annab 0-kraadise temperatuuri juures 10 sentimeetrit lund sulades 1 cm vett. Nimetatud suhe 10:1 on kaugel täpsusest: kõige kohevam olevat lumi , mis sajab mägedes –10 °C lähedal. Siis annab meetri paksune lumekiht sulades vaid 1 cm jagu vett!
Mahasadanud lumi hakkab kiiresti tihenema ja muutub raskemaks. Tema tihedus (kg/m3 kohta) võib kasvada päris suureks, ulatudes märja, vana lume puhul isegi kuni 400-500 kg/m3. See on peaaegu pool nii palju kui kaalub sama kogus vett!
Kolm aastat tagasi ägises suurem osa Euroopast lumekoorma all. Moskvas kukkus sisse ühe turuhoone raudbetoonkatus, surma sai rusude all 66 inimest. Müncheni lähedal varises sisse kaubanduskeskuse katus, ohvreid õnneks polnud. Mitte kaugel, samas Baierimaal sai jäähalli varingus hukka 15 inimest. Poolas lömastasid lumekoorma all kokku varisenud katused ligi 70 elanikku.
“Eesti lumikatte teatmiku” andmeil suureneb lume tihedus meil novembrist aprillini, kui põldudel jõuab see 259-290 kg/m3. Viimatisel tugevamal sajul 28. veebruaril oli Tõravere lähedal lume tiheduseks 320 kg/m3. (Lumi oli sitke ning kleepuv).
Inimesi huvitab kindlasti, kui palju nad peavad vaeva nägema, et korralikult kõnni- või sõiduteid puhtaks rookida. Kergete külmakraadide juures (lume-vee ekvivalendi 10:1 puhul) kaalub 5-sentimeetrine lumekiht 2×15 meetrisel maalapil ligikaudu 150 kilogrammi. Niipea, kui lumi sulab või sajab lörtsi, muutuvad labidatäied hoobilt mitu korda raskemaiks. Ameerika arstid on arvutanud, et veerand tundi keskmise tihedusega lume kühveldamist võrdub 15 kilomeetrise sörkjooksuga. (Ei tahaks seda arvu küll uskuda – vehid kühvliga pool tunnikest ja oleks nagu pool Tartu maratoni seljataga?!). Arstid hoiatavad seetõttu, et enne säärase tegevusega alustamist tuleb kergelt võimelda jne. Polevat ju harvad juhud, kus treenimata lumeloopijad tonne kühveldades saavad infarkti.
Lumetõrjeks peavad valmis olema tegelased igasugusel tasemel – 23% maakerast ehk pool maismaast olevat ju aasta jooksul kas või ajutiselt lumega kaetud. Mõnel pool sajab seda õige harva, teisal sageli. Nood viimased kohad peavad arvestama lumekoristuseks kuluvate kopsakate summadega. USA suurlinnadest on sageli lumega hädas Buffalo linn, kus näiteks 1995. aasta detsembris tuli paari päeva jooksul meetrise lumekihi eemaldamiseks kulutada ligi 5 miljonit dollarit! Kogu riigis kulub lume äraveoks aga tohutu summa – üle 2 miljardi dollari aastas. Sellele lisanduvad kulud maanteede “sissesoolamiseks” – umbes 250 miljonit dollarit. Hea, et siinmail ei tule korraga alla meetreid lund, nii nagu mõnel pool mägedes.
Lühendatult Maalehest (19.02.2009)
Ain Kallis
Pildid: Sven-Erik Enno
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!