Jaanikuu

Juunikuu on kogu suvele vundamenti ladumas, sest taimeriik on oma sirgumise ja õitemere just juunikuusse sättinud. Eks seetõttu ole ka juunikuul nagu heal lapsel mitu nime – õilmekuu, suvekuu, jaanikuu. Kuu alguseks tõuseb ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 13°C ja see piir on kõigile meie laiuskraadi taimedele sobilik takistusteta arenguks.

Esimest viiulit mängiv ilm on oma tähtsust tunnetades harva suutnud keskmistesse raamidesse jääda. Läänemereäärsele heitlikule ilmale omaselt hüpitavad periooditi vahelduvad sooja- ja külmalained meie temperatuurikõverat. Tavapäratu hea näitena võib aga meenutada aastat 1999, kui juunikuu ette keeranud kalender tõi sooja ja nõnda pea püsivalt kuu lõpuni. Kehvema poole pealt paistab silma 2004. aasta juuni, mis valdavasse kõledusse suutis vaid 4-5 soojemat päeva sokutada.

Iseloomulik on aga kõikumiste lõpptulemusena saadav keskmine, millena kuu kirja läheb ja ühena nendest oli 2005. aasta juuni. Päikese ja vihmapilvede jõudude vahekord on aastati samuti väga erinev olnud. Viimaste aastate kuivematest ja päikeselisematest torkab silma 2006. aasta juuni, kui vihmaseid päevi loendati Eesti piires vaid 3-8. Iseloomulik on sadude ebaühtlane jaotus Eestimaa erinevate paikade vahel. Põhjuseks on hoovihmad, mida kunagi kõikjale võrdselt ei jagu. Kopsaka vihmaportsu poolest kerkib esile 2004.a. Narva-Jõesuu 211 mm- ga. Kogu Eesti piires 2004. aasta juuni suvekuu nime ei väärinud ja pärast viiendat kuupäeva alanud sadudesse peaaegu pausi ei tulnudki.

Igal aastal on ilm tähelepanu keskmesse tõusnud enne jaanipäeva. Vanarahva traditsioone järgiv Eestimaa koguneb lõkketulede äärde ja ootused ilmale on kõrgeks kruvitud. Ovatsioone väärivaiks 50 aasta reas tuleb pidada selgeid kuivi jaanikuid aastaist 1970, 1975, 1979 ja 1989. Sellegi aasta jaaniõhtu on pürgimas kuivade sekka, kui just Võrumaa kuplite vahele mõni sahmakas ei maandu. Petseri lähistele suure tõenäosusega traditsioonilised vihmahood jõuavad ja sealt pole kauge maa üle piiri tulekuks. Täpsustuse annab päev-päevalt uuenev prognoos.

Viimase 10 aasta jaaniõhtul ja -ööl on jagunud nii vihma kui üürikest säravat päikeseloojangut, aga üle Eesti ühegi piisata pole need möödunud. Kaardipildis kajastub möödunud 10 jaaniõhtu tulede süütamise aeg (kell 20), millele on märgitud õhutemperatuur, taeva seis ja sademed ning tuulenool vastavalt kiirusele – valge nõrk kuni mõõdukas; sinine – tugev; kollane – väga tugev.

Ilusat jaaniõhtut!

Taimi Paljak
Ilmaprognooside osakond

1999.a. juuni oli üks sajandi soojemaid, päikestki oli tavapärasest kolmandiku võrra enam. Õhutemperatuur oli püsivalt 2..4, mõnel päeval suisa 10°C keskmisest kõrgem. Nõnda oli ka 23.06. tavalisest 6..7 pügalat soojem. Jaaniõhtul valitses veel kella 8 ajal mandril kuni 25°C-ne leitsak. Kuid saartele jõudsid juba äikesevihmahood, mis olid märgiks lähemale hiilivast jahedusest. 24.06. öö jooksul kandusid sajuhood ida poole ja peletasid jaanipäeva jooksul priiskava kuumuse Peipsi taha ning Lääne-Eesti pidi vaid 13..16°C-ga leppima. Püsivalt jahedaks aga ilm ei jäänud ja juba järgmisel päeval maitses südasuvine kuumus võiduvilju.

2000.a. juuni püsis kuni 20.06.-ni võrdlemisi kuiv ja valdavalt jahe, seejärel saabunud soojalaine tõstis keskmise õhutemperatuuri tavalisest kõrgemale. Nii oli 23.06. tavapärasest 4..6°C soojem ja ka õhtu möödus sumeda ja kuivana. Jaaniööks aga jõudsid kohale sajupilved ja selle järel jahedus, mis 24.06. soojanivoo keskmisele tasemele surus. Edaspidi püsis mõõdukalt soe, aga võrdlemisi tugevate vihmahoogudega ilm.

2001. aasta juuni oli niru – jahe ja sajune. Õhutemperatuur jäi kuni 22.06.-ni tavapärasest tasemest püsivalt alla, vihma sadas pea iga päev. Kingitusena tõstis soojalaine 23.06.-st alates õhutemperatuuri järsult 2..4°C tavalisest kõrgemale ja hoidis seda taset kuu lõpuni. Soojemaks küll läks, aga saatma jäid jaaniõhtut tugev kirdetuul ja äikesevihmavalingutest pääsesid vähesed.

2002. aasta juuni oli eelneva aastaga peegelpildis – kuni 22.06.-ni oli tavapärasest tunduvalt soojem ja seejärel läks jahedaks. 23.-24.06. oli õhusooja paljude aastate keskmisest 1-2°C napimalt. Päevased kõrgeimad näidud kerkisid mõlemal päeval 14..19°C-ni. Kuu viimase kolmandiku sajud olid rohked just 23.-24.06. Vihma jagus kõikjale, saju külluselt võib näiteks tuua Viljandi, kus pooleteise ööpäevaga tuli alla 45 mm vihma.

2003.a. juunis olid ilmad enamasti kõledad ja kuu keskmisena kujunes tavapärasest kraadi võrra jahedam. 23.-24.06.ööd olid samuti kõhedad – õhk jahtus 5…9°C-ni, pärastlõunasteks tundideks soojenes aga 19..24°C-ni ja nõnda andis jaaniaeg keskmisena tavapärase keskmise mõõdu välja, mõnel pool trügis isegi kraadi võrra kõrgemaks. Vihmahooge pudenes kuu jooksul piirkonniti erinevalt ja jaaniaeg polnud erandiks, sedakorda aga sajud tugevad ei olnud.

2004.a. juuni nägu oli vaid kuu algul mahedam ja kuivem, hiljem aga mornilt jahe ning pea iga päev sadas. Vihmad jagunesid ebaühtlaselt, kuid kuu saldo oli kõige märkimisväärsem Narva-Jõesuus –211mm, mis vastab neljakordsele kuu mõõdule. 23.-24.06. jooksul sai samuti Eesti iga paik kasta, kuid sedakorda soosis ilmataat jaanikut ja koristas õhtuks suurema osa vihmapilvedest ära. Tuul rauges ja õhusooja oli tavapärase jagu. Ilm pidas napilt varahommikuni vastu ja siis hakkas taas sadama ning tuul kogus meetreid.

2005.a. juuni läheb statistilisele keskmisele lähedasena ajalooürikuisse. Samas kuu algus jätkas maikuu trendi, jäädes kuni 5 pügalat tavalisest kõledamaks. Alles teises kolmandikus saabunud soojalaine tegi vajakajäämise tasa. Jaaniaeg jätkas harilikust kraad-paar soojem trendi. Jaanilaupäeva soojakraadid kerkisid 19..25°C-ni ja sume oli ka lõkketulede süütamise aegu. Eesti idaservas tuli traditsiooniliselt ka sahmakas vihma ning järgnev öö tõi üksiku sabina ka saartele. Kuid nii väikesi sajuhooge võib vaid üürikeseks värskenduseks pidada. Ebaühtlaselt jaotusid vihmad terve jaanikuu lõikes, seda nii piirkonniti kui kogusummas, mis aastatepikkuses reas asetab 2005. juuni tavalisest suurema sajuga kuude sekka.

2006.a. juuni esimene kolmandik oli järgimas eelmise aasta trendi ja pakkumas esimeseks kümneks päevaks tavapärasest suisa 2..5°C jahedamat. Aastad pole aga vennad ja edasi tegi ilm suure hüppe südasuve suunas, saavutades lae vahetult enne jaanipäeva kuni 5°C keskmisest kõrgemate näitudega. Märkimisväärne on fakt, et jaanilaupäeva varahommikul näitasid termomeetrid 16..23°C-ga mõõduka suvepäeva keskpäevast taset. Päeva jooksul aga suur kuumus taandus, saatjaks vihmahood. Lääne-Eestis võttis õhtu jaanikulisi vastu juba selgemaks tõmbuva taevakaarega, Ida-Eestis jätkusid sajuhood veel ööselgi. 2006.a. jaaniõhtu on kinnituseks, et seda tähtsat aega peab ka vihm ära märkima. Oli ju kuu tervikuna keskmisest märksa kuivem, sajupäevi kõige enam 8, saartel tuli aga vihma vaid kolmel päeval.

2007.a. juuni valis eelnevatest vastupidise raja. Kuu oli selgelt pooleks jaotunud – esimene poolel valitses suviselt soe ja kuiv ilm, 15.-ks kuupäevast muutus ilm tavapärasest jahedamaks ja sajusemaks ega muutnud kuu lõpuni meelt. Väikeseks erandiks kujunes siiski paaripäevane soojem periood, mis just jaaniaega sattus. Jaanilaupäev oli mõnusalt soe – kogu Mandri-Eesti sai kuni 23°C-st soojast osa ja jaanipäevgi kergitas termomeetri näidud 20°C ümbrusse. Jaaniöö sagedasteks külalisteks olid kerged vihmahood, kuid leidus ka üksikuid õnnelikke paiku, kuhu sajupilved ei sattunud. Paikkonniti olid väga erinevad ka kogu kuu sajuhulgad ja keskmisest rohkemaks kujunes tulemus ikka neis paigus, kust paaril-kolmel päeval olid võimsad vihmahood üle käinud.

2008.a. juuni oli õhutemperatuurilt statistilise keskmise vääriline. Kuid lähemal vaatlusel täiesti erinäoline. Nii oli kuu esimene kolmandik soe ja päikeseline ning vihma ei tulnud piiskagi. Edaspidi võis aga kuu lõpuni kuivi päevi ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kindlasti on värskelt meeles ka jaanilaupäevane lõputu sadu, mis siiski jaaniööl mõneks tunniks vaibus, et siis jaanipäeva hommikul uue hooga jätkata. Vihmapilvedes taeva all langes õhutemperatuur jaanilaupäeva pärastlõunal 12..16°C-ni, jäädes sellele tasemele terveks järgnevaks ööpäevaks. Kõhedust lisas lõõtsuv edelatuul ja nii tuleb mullust kehvemate kilda arvata.