Eesti kodanikel ei ole vaja kalli raha eest Alpidesse sõita – siin on kõik olemas: särav päike ja sätendav lumi. Isegi naha saab pruuniks sama riskiteguriga. Ja peab silmi kaitsma pimestava kiirguse eest.
Nii nagu kõrgmägedes, nii on ka meie kohal selge ilma korral ultraviolettkiirgust palju. Siinkandis, tänavusel hilistalvel, on see küll tingitud juba kõrgelt käivast päikesest, puhtast atmosfäärist, värskest lumest ning hõredast osoonikihist stratosfääris.
Osoonikihi paksust mõõdetakse nn Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendab osoonikihi tüsedust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Seega, kui kogu atmosfäärisambas olev osoon suruda kokku merepinna tasemele, oleks seal (0 ŗC ja 1013 mb õhurõhu juures) puhast osooni vaid paar millimeetrit (näiteks 300 DU korral 3 mm). Aga sellest kogusestki on piisanud terve maakera elustiku säilimiseks!
Märtsis on osooni Eesti kohal keskmiselt 380-390 DU (maksimaalselt 450 DU), novembris aga 290 DU ümber. Kui „sügavad“ on siis osooniaugud (hõreda osooni laigud stratosfääris)? Kurikuulsad on muidugi tohutud tühikud osoonikilbis Antarktika kohal (kuni 86 DU 12. oktoobril 1993). Selliseid, mis meile otseselt kardetavaks võiks osutuda, juhtub meie kanti õnneks harva. Sügisesed osooni koguhulga episoodid (näiteks 210 DU 28.10.1999) ei kujuta Eesti elanikele erilist ohtu – jahe, keegi ei päevita enam. Ettevaatlikum peaks aga olema päikese võtmisega õhukese osoonikihi esinemise korral aprillis ja mai alguses, kui päike käib juba kõrgelt ning atmosfäär on veel tolmust puhas. Mõnikord satuvad osooniaugukesed Eesti kohale vaid päevaks-paariks, mõnikord kauemaks ajaks. Eriti kestev oli osooni koguhulga madalseis 3.-16. maini 2002 (284 DU).
Kuidas on lood tänavu?
Veel kümmekond päeva tagasi võis kaasmaalastele Eestis julgelt soovitada mõnu tunda kevadpäikesest ning isegi päevitada (kui kere külma kannatab). Ultraviolettkiirguse indeks (UVI), näitaja, mis iseloomustab päikese mõju nahale, ei kerkinud kuigi kõrgele (UVI kõikus Tõravere ilmajaamas 3 ümber). Peagi sundisid aga ettevaatusele teated Saksa ja Soome kolleegidelt, kes informeerisid õhenevast osoonikihist Arktika kohal – Sodankyläs Lapimaal mõõdeti näiteks 28. märtsil üpris madal 251 DU.
Kui veel reedel, 25. kuupäeval mõõdeti Tõraveres osoonikihi paksuseks 398 DU, siis 30. ja 31. märtsil oli see näitaja kahanenud vaid 287-le.
Esialgu ei küündinud ultraviolettkiirguse intensiivsus Eestis (UV-indeks oli teisipäeva, 29. märtsi keskpäeval Haapsalus 3,4, Roomassaares 3,1 ja Harkus 2,4 ühikut) ega mujal Läänemere kandis (Helsingis 2,5 ja Stockholmis 2,8) kuigi kõrgete näitajateni. Kahe päeva pärast aga mõõdeti UV-indeksiks juba 5,0 Tõraveres, 4,9 Haapsalus, 4,1 Roomassaares ja 3,8 Harkus. Peaaegu nagu Alpides! Pilves ilmaga langevad aga UVI väärtused kõvasti (näiteks reedel, 1. aprillil 1,5 kuni 2 ühikuni).
Praegu peaksime arvestama ka värske lumevaibaga, mis võib peegeldada üle 90% pealelangevast kiirgusest, mistõttu kasvab ultraviolettkiirguse intensiivsus tunduvalt. Seepärast võtabki selge taeva korral ere päike silmad kipitama. Päikeseprillide puhul peaks aga kindlasti jälgima, et need kaitseksid just UV-kiirguse eest, odavad „silmaklaasid“ võivad olla isegi kahjulikud! Samuti tuleks aiapuid ja -põõsaid varjutada neile harjumatu päikeselõõsa eest.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!