„Akadeemik Anto Raukas hoiatas mõni aeg tagasi inimesi alanud väikse jääaja eest, kui paar möödunud talve olid viimaste aastate kohta erakordselt külmad ja lumerohked. Tänavust sügist vaadates võib öelda, et see jääaeg on tänaseks küll läbi saanud,“ nii kirjutati kuu aja eest ühes maakonnalehes rõõmsalt.
„Kuhu see lumi küll jääb?! Ilma lumeta ei tee ma seda jõuluteatrit kaasa!“, teadustas nädal tagasi üks ilmahuviline. „Kas see on rekordiliselt soe sügis? Kui on, siis miks?“, huvitusid ajakirjanikud.
Tänavune sügis paistis tõesti silma ebatavaliselt soojade ilmadega. Kolme sügiskuu (september-november) Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 9,0 °C.
Vähemalt poole sajandi jooksul pole meie maal olnud sellist sügist. Õhusoojuse pingereas järgnesid 1967. ja 2006. aasta 8,8 ning 2005. aasta 8,4 kraadiga.
Suurepärase koha selles edetabelis kindlustas muidugi erakordne november (talvekuu esivanemate järgi!). Kui oktoober jäi poole sajandi pingereas alles üheksandale ning september neljandale kohale siis november see-eest pani kõigile pika puuga. Selle kuu keskmine (5,0 °C) ületas järgmisi aastaid, 1982 ja 2000, koguni poole kraadi võrra.
Nagu sel aastaajal ikka, oli kõige soojem saartel (kolme kuu keskmine Vilsandil 10,9°), jahedaim aga sisemaal (Väike-Maarjas 7,5°).
Võrdluseks toome ära ka viimase poolsajandi kõige külmemad sügised – 1993 (2,3°) ning 1973 (4,0°).
Lõpetuseks veel ühed arvud: tänavune sügis oli üpris kuiv – Eesti keskmiseks vihmakoguseks arvutati 153 mm (poolsajandis kuivuselt 9. koht). Kõige kuivem oli mäletatavasti jahedal 1993. aasta sügisel (113 mm), sajuseimad olid aga sügised 1981 ja 1978 (vastavalt 262 ja 263 mm).
Niiskeim oli tänavu sügisel Jõhvis, kus sajusumma oli 209 mm. Kõige kuivem paik möödunud sügisel oli Ruhnu, kus kolme sügiskuu jooksul sadas 93 mm.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!