Teetähis Eesti hüdromeetriavõrgu arengus

20. juunil 2012.a. hakkas tööle veetasemeid mõõtev automaatjaam Saaremaal, Lõve jõel Uue-Lõve hüdromeetriajaamas. Seda kuupäeva saab lugeda teetähiseks Eesti hüdromeetriavõrgu arengus kuna sellest hetkest mõõdavad Eesti kõigis hüdromeetriajaamades jõgede ja järvede veetasemeid automaatjaamad.

Keskkonnaseisundist info saamiseks on vajalik mõõta erinevaid loodusressursse. Vesi kui üks Maa enamesinevaid aineid ei ole selles osas erand. Igal riigil on oma hüdromeetriavõrk, mille eesmärk on mõõta veehulki, et hinnata riigi veevarusid ning saada ülevaade riiki voolavast või riigi territooriumilt äravoolavatest veekogustest. Kogutud andmed on vajalikud veevarude kasutamise planeerimiseks, hüdrotehniliste ehitiste projekteerimiseks ning ekspluateerimisel jne.

Hüdromeetriliste mõõtmiste ajalugu ulatub Eesti siseveekogudel pea 150 aasta taha. Aastakümneid on veetaset mõõdetud veemõõtelattidelt ja isekirjutajate ehk limnigraafidega ning veetemperatuuri termomeetriga. Tänapäevane keskkonnaseire on aga tehnoloogia arengu ning suurenenud andmevajaduse tõttu üha enam automatiseeritud protsess, mis võimaldab spetsialistidel tehnilise mõõtmistöö asemel keskenduda andmeanalüüsile. EMHI alustas hüdromeetriavõrgu automatiseerimist erinevate projektide abil 2002. aastal. 2010. aastal alustatud Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti „Hüdromeetrilise, meteoroloogilise ja rannikumere seirevõrgu moderniseerimine keskkonnaseire võimekuse tõhustamiseks“ toel viidi hüdromeetriajaamade moderniseerimine lõpuni.

Täna tehakse EMHIs jõgede veeressursi hindamiseks hüdroloogilist seiret 56 hüdromeetriajaamas. Automaaatjaamad mõõdavad veetaset, veetemperatuuri, õhutemperatuuri ning sademeid. Lisaks tehakse manuaalseid vaatlusi: soojal aastaajal vaadeldakse veetaimestikku ja külmal jäänähteid. Mõõdetud veetasemete ja kontrollvooluhulkade abil arvutatakse igapäevased vooluhulgad hüdromeetriajaamade  lävendites. Samuti mõõdavad automaatjaamad veetaset Peipsi järves, Tamula järves ja Narva veehoidlas.

Tunni keskmised andmed saadetakse üle GPRS mobiilside võrgu EMHI operatiivandmebaasi kust need imporditakse hüdroloogilisse infosüsteemi  andmete töötlemiseks ning säilitamiseks. Operatiivandmebaasist kuvatakse andmeid ka reaalajas instituudi kodulehele.

Hüdromeetriajaamade andmed on reaalajas jälgitavad aadressilt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,466
Andmete graafiline esitlus on leitav http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1197,1323

Lisainfo:

Hüdroloogilised mõõtmised – Tiia Pedusaar, tel 6660920

ERF projekt – Mari Sepp, tel 5224166