Klimatoloogias on kasutusel nii rekordid kui nn normid (pikaajalised, vähemalt 30 aastase perioodi kohta arvutatud keskmised näitajad). Põnevust pakuvad rohkem muidugi rekordid. Kui spordirekordid pakuvad huvi paljudele, siis ilmarekorditest võib sõltuda sadade tuhandete elanike elu- ja heaolu. Ilmataadi uue saju- või mis veel hullem – pakaserekordi püstitus, ei jäta ju kedagi külmaks.
Nii nagu spordi-, nii ka kliimarekordeid kontrollitakse hoolsalt ning osa praagitakse välja. Näiteks teatati 2007. aastal Indiast, et Cherrapunjis püstitati uueks ööpäevase vihmasaju rekordiks 1840 mm. Pärast rahvusvahelise komisjoni uurimist selgus, et eksiti komakohaga! Sadas 184 mm, see on natuke enam kui Eesti rekord (148 mm). Rekordiks jäi endiselt Rèunioni saarel sadanud 1825 mm 1966. aastast.
Mõni rekord püsib aastakümneid, alles siis leitakse midagi kahtlast. Nii oli väga kaua Euroopa kuumarekordiks 50,0º (Sevilla, 1881), Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) uuemast ametlikust rekorditabelist võib aga leida, et nüüdsest kehtib hoopis Ateenas 10. juulil 1977 mõõdetud 48,0º!
Pea 90 aastat püsis maakera absoluutne kuumarekord +58,0º. Alles möödunud aastal avastati, et Liibüa kõrbes 1922. aastal mõõdetud näit oli kraadiklaasilt valesti loetud!
Üks segasemaid asju toimub Siberis Verhojanskis ja Oimjakonis mõõdetud põhjapoolkera külmarekorditega, vahel on need teatmikes –67,8 (ametlik rekord), vahel –69,8, siis jälle –71 kraadi! Põhiliselt olevat tulnud erinevused trükivigadest ning eksitustest kraadiklaasi näitudele temperatuuriparandite lisamisel.
Palju põnevust pakkus 10. detsembril pommuudis uuest külmarekordist Antarktise mandril, peaaegu uskumatust temperatuurist -93,2 ºC. Sama päeva õhtul võis lugeda ilmaportaalist Gismeteo.ru, et veelgi värskemaks pakaserekordiks on juba -94,7 kraadi!
Meenutagem, et seni ametlikult kehtiv külmarekord on -89,2 ºC, püstitatud 1983. aasta juulis Vostoki jaamas, merepinnast 3488 m kõrgusel asuval jääkilbil.
Kas tuli siis uus rekord? Nagu öeldud, peavad uued tippmargid peavad vastama kindlatele nõuetele. Õhutemperatuuri näiteks mõõdetakse WMO reeglite järgi 2 m kõrgusel erilises meteoonnis. Äsja välja kuulutatud absoluutsed külmakraadid on aga mõõdetud satelliidilt, seega nn kaugseire meetodil. Pealegi näitavad nad mitte õhu, vaid aluspinna – jää lähedast temperatuuri. See on aga talvel üldiselt madalam kui 2 m kõrgusel. Väga madalaid õhu- või aluspinnatemperatuure tagab Antarktise jääkupleil nii suur kõrgus merepinnast, kaugus ookeanist kui ka talvel nädalaid kestev antitsüklon.
Neli aastat tagasi avasid hiinlased 4093 m kõrgusel Kunluni jaama. Teadlaste hinnanguil võivad selles paigas talvised miinimumid laskuda koguni -102 kraadini! Kuna inimesed taolistes äärmuslikes tingimustes ei talvitu, siis teeb nende töö ära automaatjaam.
Kui tavaliselt saame uued rekordipüstitused kiirelt teada, siis kosmosest mõõdetud tulemuste uurimine võtab vahel aastaid. Uus miinimumnäit -93,2 ºC saadi 10. augustil 2010 Ida-Antarktikas asuvalt jääkuplilt nimega Dome Fuji (Dome F) 3786 m kõrgusel merepinnast. Tolle teise rekordi (-94,7 ºC) saamislugu on aga üpris koomiline. Ilmselt said Gismeteo.ru tegijad näidu Briti ajalehest Guardian, kus -135,8 ºF oli valesti teisendatud Celsiuse kraadideks. Uskumatu lugu!
Nii et seni kehtib ametlikult Vene (Nõukogude) jaamas Vostok mõõdetud -89,2 kraadi. Ja loodetavasti jääb ka kehtima. Nagu ei kinnitatud maakera kuumarekordiks 2005. aastal Iraanis Dasht-e Luti kõrbes satelliidiga mõõdetud maapinna temperatuuri +70,7 ºC.
Ain Kallis
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!