Veebruari viimane kolmandik oli viimase poole sajandi üks külmemaid.
Põhjuseks oli jõuline Arktiliste merede kohal arenev antitsüklon (kõrgrõhuala), mis takistas tavapärase lääne-ida suunalise õhu liikumise kõrgemal atmosfääris, (ligikaudu 10 km kõrgusel), tekitades nn blokeeringu. Selle kõrgrõhkkonna idaserva mööda kandus kirdevoolus Siberi arktilistelt aladelt pärit jäine õhumass Balti riikidesse. 24. veebruariks jõudis esimene ports arktilist õhku Kirde-Eestisse, õhumassi temperatuur jäi alla −20°C. Järgmine juba ulatusliku arktilise külma sissetung toimus 26.−27. veebruaril, siis jõudis meile −28 kuni −30 kraadine õhumass. Edasi liikus see külm Lääne- ja Kesk-Euroopasse.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli veebruari viimase kolmandiku keskmisena −13,2 °C (norm −4,1 °C). Alates 1961. aastast on veebruari viimane dekaad veidi veel külmem olnud 2011. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli −13,3 °C.
Esialgsetel andmetel jõudis tänavune veebruari kolmas dekaad kõikides ilmajaamades külma poolest esimese kuue hulka. Läbi aegade kõige külmem veebruari lõpp oli tänavu Jõhvi, Narva, Tartu-Tõravere, Valga, Viljandi, Võru ja Väike-Maarja ilmajaamades.
Veebruari viimase kolmandiku keskmine õhutemperatuur:
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!