m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

80 aastat Eesti külmarekordist

17. jaanuaril 1940 püstitati Jõgeval Eesti kõige kuulsam ilmarekord 43,5 °C.

“Eesti külmarekordiks 42 kraadi!”, “Petseris ja Võrus 50 kraadi külma!” – sellised olid uudiste pealkirjad Eesti ajalehtedes 1940. aasta 18. ja 19. jaanuaril. Jõgevast ei sõnagi! Postimehe kaastöölised telefoneerisid, et Petseri raudteejaama juures näidanud kraadiklaas 50, sõjaväekasarmute lähedal mõõdetud 48, Simunas 44, Väike-Maarjas aga 42 kraadi külma.

Jõgeva jaama ilmavaatluste päevik jaanuarist 1940

Jõgeva jaama ilmavaatluste päevik jaanuarist 1940 näitab, et järgmistel päevadel hakkas kõva pakane tasapisi taanduma.

Lausa legendaarseks on saanud teade, et Petseri jaamas külmunud ära vagunitäis viina. Ja et linnud langenud lennult surnutena maha. (Sealsel politseiplatsil olevat tõesti pesakondade kaupa leitud külmunud vareseid ning põldpüüsid). “Ka käinud palju inimesi arstide juures abi saamas külmunud kõrvade, nina või teiste kehaosade vastu. Üks poiss saanud raskeid külmamisvigastusi”. Pärnu lahel olevat sajal kaluril ninad ja kõrvad korralikult ära külmanud!

Kuhu jääb siis Jõgeva Eesti ametliku pakaserekordiga 43,5 kraadi? 2010. aastal ilmunud brošüüris “Külmalinn Jõgeva” arvas kohalik agrometeoroloog Helle-Mare Raudsepp, et kuna ilmajaam, kus kole külm registreeriti, polnud tollal riiklik meteojaam, vaid allus Jõgeva Sordikasvandusele, ei jõudnud seepärast nood mõõtmisandmed kohe päevalehtedesse, vaid nädalaid hiljem.

Miks aga ei pööratud tähelepanu teistele põrutavatele pakasenäitudele – miinus 50 on ju märksa mõjuvam?! Dotsent Aarne Kärsna Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumist selgitas toona Postimehes, et “vahe tekkimine observatooriumi inglise onnides [ inglise onnideks kutsuti varemail aegadel meteoroloogilisi onne nende konstruktori briti insener Stevensoni järgi] olevate termomeetrite ja eraisikute kraadiklaaside poolt näidatud kraadide vahel on võimalik. …Inglise onnid asuvad maapinnast 2 meetri kõrgusel. Kohtades, kus maapind on vähese lumega kaetud, võib tekkida öösel erakordselt tugev kiirgamine, mille tulemusena termomeetrid, mis asuvad maapinnast vaid 0,5 –1 meetri kõrgusel, võivad näidata madalamaid temperatuure. Käesoleval korral, kus erinevus termomeetrite vahel on olnud kuni 8 kraadi, tuleb siiski arvata, et tegemist on termomeetrite veaga”. Vahemärkusena olgu öeldud, et inglise onnideks kutsuti varemail aegadel meteoroloogilisi onne nende konstruktori briti insener Stevensoni järgi ( “Aarete saare” kirjutanud Robert Louis Stevensoni isa).

Meteoroloog lisas veel, et “massproduktsiooni” termomeetrid näitavad küll õigesti 0-kraadi juures, samuti võib paljal maapinnal (raudteejaamades) pinnase lähedal olla õhk paar kraadi külmem kui 2 meetri kõrgusel. Ja veel – madalatel temperatuuridel (alla –20 ºC) kasutatakse ilmajaamades vaid piiritus-, mitte elavhõbekraadiklaase, kuna too metall tahkub juba 39º lähedal.

Mõõtmistäpsuse probleemid polnud aktuaalsed tollal mitte ainult Eestis, ka Soomest teatati 57 kraadisest pakasest (Soome ametlik rekord on aastast 1999 51,5 ºC). Sünoptikud kurtsid, et külmalaine tuli ootamatult, sest sõjaajal teatavasti on meteoandmed suures osas salajased. Küll teatati lehtedes, et Moskva pole 100 aastat näinud sellist pakast (44 kraadi).

Sakala: Taani väinades on kolm meetrit paks jää, küttepuud hakkavad paljudel lõppema, majades
külmuvad halvasti isoleeritud soojatorud (soovitatakse “leekpõletajaga” kuumutamisel
ettevaatlikud olla). “Ja kõikides neis kohtades on siunatud insenere, kes pole osanud maja plaani nii koostada, et veetorud oleksid veidikesegi rohkem soojemasse kohta paigutatud.
Kuid kes võis seda oodata, mis nüüd tuli!”.

Maa Hääl: “Suure külma tõttu tõmbusid Tallinna jaama lähedal elektrijuhtmed niivõrd pingule,
et selle tagajärjel üks juhtmete raudpost maapinna lähedalt murdus, vajus küljeli ja purustas
juhtmed. Elektrirongid jäid seega hommikul kella 9 paiku teele. …Elektrirongid asendati seejärel aururongidega”.

Veel kord Sakalast. Vaatamata kõvale pakasele püüdis osa koole tööd jätkata. Ühes Mulgimaa koolis saatis direktor "ühe oma ustavama õpetaja õpilasi koju kontrollima, miks nad pole kooli ilmunud. See uurimisretk lõppes aga sellega, et kontrollija pidi varsti 
tagasi tulema - külmast võetud kõrvadega!".

 

 

 

4.3 / 3 hindajat