Selle aasta neljandal päeval kuuldi-nähti Põhja-Eestis mitmes paigas äikest.
Harilikult peetakse seda ilmanähtust suvise ajaga seonduvaks – umbes 94% kõigist välkudest lööb Eestis soojal aastaajal, maist augustini. Novembrist märtsini on registreeritud alla 0,1 protsendi kõigist välkudest (Sven-Erik Enno „Välk ja pauk“, 2019).
Viimane, 4. jaanuari äike kaasnes külma õhumassi järsu saabumisega siinsele suhteliselt soojale aluspinnale (Soome laht).
Mõnikord kaasneb äike ka talvetormidega, nagu oli 9. detsembril 2010 Monika möllamine aegu Lääne-Virumaal. Ainult et siis tekivad elektrilised nähtused pilvedes jääkristallide hõõrdumise läbi).
Monograafias „Eesti kliima minevikus ja tänapäeval“ (2013) on perioodil 1821-1940 ajakirjanduses kirjeldatud talviseid äikesi detsembris 22, jaanuaris 13 ning veebruaris 13 korral, pikselöögid tabasid kirikuid neljal korral, süttisid ka taluhooned.
Äikesedetektoriga registreeritud äikeselöögid Eestis 4. jaanuaril 2020
Frondi liikumine üle Eesti.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!