Igal aastal 23. märtsil tähistatakse üle maakera meteoroloogiapäeva – mitte ainult professionaalide, vaid ka lihtsalt ilmasõprade seas.
Üks tuntumaid loodushuvilisi kirjanikke, Karel Čapek on kirjutanud: „Jah, ainult aednikuna oskab inimene hinnata sääraseid mõnevõrra kulunud väljendusi nagu: „halastamatu talv”, „karm põhjatuul”, „käre pakane” ja muid sedalaadi poeetilisi sajatusi. Oo, ise kasutab ta veelgi poeetilisemaid väljendusi, öeldes, et tänavune talv on pöörane, neetud, nurjatu, sigaduslik, põrgulik ja kuratlik. /…/ Kuid ta ei suuda teha muud midagi, kui oodata iga õhtu raadio juures riiklikku meteoroloogiajaama rindeteadet, saates sõimu Skandinaavia kohal valitsevale kõrgrõhkkonnale või üle Islandi liikuvale tsüklonile, sest meie, aednikud, teame kustpoolt puhub tuul.”
Täpselt samuti kui aednikud, kuulavad sääraseid teateid ilmafrontide liikumisest ka põllu-, metsa-, mere- ja muud mehed-naised, tänapäeval mitte ainult raadiost – praegusel televisiooniajastul on meediauurijate sõnul suurima vaadatavusega just äkkuudised (breaking news) ja ilmaprognoosid.
Niisiis, 23. märtsil, just siis kui poolele maakerast on saabunud kevad, teisele aga sügis, tähistavad ilmauurijad, -mõõtjad, -ennustajad ja -huvilised meteoroloogiapäeva. Sel päeval, 70 aastat tagasi, jõustus WMO (Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni) konventsioon.
WMO korraldab rahvusvahelisel tasandil ühtse katuseorganisatsioonina nii meteoroloogia, hüdroloogia kui ka kliima valdkonna tegevust, olles ÜRO organitest kõige efektiivsem: üks kasutatud dollar toovat kümme korda enam kasumit. Muidugi on tulu kõige suurem troopikas, kus sünoptikute õigeaegsed hoiatused päästavad tuhandete inimeste elu.
2020. aastal tähistab WMO egiidi all meteoroloogiapäeva 187 liikmesriiki ja 6 territooriumi. WMO ülemaailmsesse vaatlussüsteemi kuulub ligi 11 000 maapealsest jaama ja 1300 kõrgemate õhukihtide uurimise jaama, kust lennutatakse välja raadiosonde. Lisaks saadakse väärtuslikke mõõtmisandmeid laevadelt, merepoidelt, lennukitelt, radaritelt ja satelliitidelt. Kõiki neid andmeid kasutavad oma igapäevatöös tuhanded ilmakeskuste sünoptikud, klimatoloogid, meteoroloogid ja teadlased.
Igaks meteoroloogiapäevaks antakse WMO peakorterist aktuaalne arutlusteema. Esimest korda, 1967. aastal väljakuulutatud teema oli „Ilm ja vesi“, mullu kuulati kümnetes riikides konverentsidel ettekandeid teemal „Päike, Maa ja ilm“. Tänavu käsitleb teemadering aga kliima ja vee vahekorda. Ring oleks nagu täis saanud. Probleemid puhta vee ümber on aga samaks jäänud. „Loe iga tilka, iga tilk loeb!“ – kõlab päevakohane deviis.
2007. aastal tervitas WMO kongressil ilmainimesi Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) esindaja, kes märkis oma kõnes: vahel tundub, et WMOst räägitakse sagedamini kui neist, tervisehoidjaist – ilm ei tunne ju piire. Nüüd on osad vahetunud – võimas viirus ei hooli ei riigipiiridest ega ookeanidest…
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!