Üks torm ajab teist taga ning lõppu ei paista tulevat? Põhjus peitub atmosfääri kõrgemates kihtides (5-10 km kõrgusel), kus Atlandi ookeanilt liigub suurte lainetena Euraasia mandri suunas õhu juhtvool ehk jugavool. Jugavool koondab tugevama tuule enda ümber ning on võimeline kihutama kiirusega üle 300 km/h (̴ 100 m/s). Keskmine jugavoolu liikumiskiirus ulatub 100 km/h (25-30 m/s).
Külmal aastaajal lookleb jugavool reeglina madalamatel laiustel ning Eesti jääb sellest põhja poole külmemale alale, soojal aastaajal aga nihkub jugavool enam poolusele lähemale ning Eesti satub soojema õhumassi alla. Üleminekuaastaaegadel võivad aga atmosfäärilained ulatuda Aafrikast Skandinaavia põhjatipuni: ilm on sel juhul muutumas üsna kiirelt soojast külmaks ja vastupidi.
Sel kevadel oleme sattunud aga jugavoolu tuulekoridori teele ning väga sageli kulgeb see jooksulint üle Eesti. Lähipäevad pole mingi erand.
Tänane (15.04) sarnaneb eilsele, kui talvine sadu levib kiiresti üle maa itta ning lääne- ja loodetuul tugevneb nii rannikul kui sisemaal, rahulikumaks jääb tõenäoliselt Eesti kagunurk.
Homne (16.04) ilm vajab aga rohkem tähelepanu, kuna kiires loodevoolus saabub pööris, mis Eesti eri paigus täiesti erineva ilma toob. Kirde-Eestit võib tabada tugev lörtsisadu, Lääne-Eesti saared ja mandri lõunaosa peavad samal ajal trotsima tormituult. Võimalik, et tugevaimad iilid koonduvad sel korral Läti kohale, kuid pöörise väikseimgi otsus teise raja kasuks võib muuta meie ilma kardinaalselt teiseks. Sünoptikutel on raske selliseid tujumuutusi ette aimata, aga põnev jälgida, nagu alati!
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!